 |
| Ristete tuulik |
Nimelt, elan siis Hiiumaal, Kassaris, Ristete tuuleveskis. Veski on vana, kuid olen sinna endale mõnusa pesa ehitanud. Töö on eriti mõnus, justkui unelmate puhkus. See tõeline rantšoelu sobib mulle sajaga, eriti elujõudu andev on päev läbi looduses viibida. Päriselt olengi leidnud tee, mida kirjeldab värvikalt Doris Kareva luulerida:
Iga hommikut hoides kui esimest.
Iga õhtut võttes kui viimast.
See luulerida on mu motoks juba aastaid olnud, aga nüüd on asi teooriast praktikasse ka jõudnud. Ja mis siin salata, see on imeline! Ning lisaks kõigele muule heale olen ma armunud ning seesama noormees plaanib ka oma suve Hiiumaal veeta :)
Lisan siis ka mõne viimase aja hiti:
