untitled

Uus hitt.

harjumine.

Kohanen vaikselt Värska eluga, käin vahel hommikul enne töööd kukeseenel ning valmistan neist hommikusöögi. Ja mul on hea kohvikeetmiskann, saan nüüd iga hommik maitsvat kohvi juua. Ja siis vahel täidan enda kõhtu metsas mustikate ja pohladega. See on mõnus! Või vahel istun lihtsalt sambla peal ja olen. Ei tee ega mõtle midagi, kuulan vaid, kuidas ronk hüüab. See on hea, täpselt see, mida otsin. Hetkel omamoodi meeldib see üksiku hundi moodi metsas hulkumine, küll koeraga koos. 

Aga vahel istun väikeses omamoodi armsas korteris - nimetagem seda hetkel koduks - justkui haiguse ja väsimuse vangis. Ja naudin seda, vaatan "Sex and The City't" või loen enda vanavanemate armastuskirju, söön kõike jampsi, mida tavaliselt väldin, aga nüüd söön. Ja ma ei tunne end selle pärast halvasti. Olen miskipärast väsinud ja siis ongi hea vahel lebos olla. See korter on küll armas, aga kass Iti ei saa iseseisvalt väljas käia, sest hetkel elan seal, kus naabritele karvasabad ei meeldi. Iti käib rihma otsas nagu koer, arvasin et ta on need oskused enda vaba eluga ära unustanud, aga ei. Ta on uskumatult tubli. Präänik on ka uskumatult tubli. Kuid ideaalis annaks ikka kassile veits rohkem vabadust. Niiet, kui enda elukorraldusega siinkandis ära harjun ja kuskilt parem elamise pakkumine tuleb, võtan vastu!

Aga jah, olen haige. Mul on köha, päris korralik teine. Tahaks juba terveks saada. Tööl on haigena võrdlemisi ebamugav olla. Näiteks laste magamise ajal on hirm, et äkki äratan mõne enda koleda köhaga üles. Siiani pole veel seda juhtunud. Õnneks. Niipalju siis lõunamaa elust, haigeks  jäin ikka. Üldse, viimase 2 aasta jooksul olen ma liiga tihti haigeks jäänud. Just mingid nohud ja köhad kimbutavad. Natuke tundub nagu oleks see seotud sellega, et kui Austraaliast ja Indoneesiast kodumaale naasesin, ei kohanenud enam ära. Noh, nüüdseks peaks küll juba kohanenud olema.

Vahepeal sain aasta vanemaks ka. Tore, üllatusena tuli isegi üks sõber külla. Koos koeraga. Niiet, oli päris karvane kamp koos. Naabritele meelepärane. Pidu toimus kooliaias kaskede all, õhtupäikese paistel pikniku näol. Loodetavasti tuleb aastatega tarkust ka juurde. Ja ma loodan, et tuleb aasta, täis loodust, tervist ja armastust ning ma loodan, et ma harjun oma uutmoodi elukorraldusega ilusti ära. Nüüd ma olengi normaalne inimene, kes käib E-R tööl. Challenge accepted! 

Käisin ka Tartus, oli ülivõrdes hea aeg. Põhiaja võttis endale üks huvitav koolitus, kuid selle kõrvalt kohtasin paari head sõpra, Emajõge, oma onu  ja vana head härra Käsnapuud. Viimasega aega veetes tema laemaalingutega vanalinna korteris, tuli võluväel võimalus teatrisse minna. Ja kurat, kus oli alles hea etendus ("Mutantants"). Ja olen õnnelik, et Tartu asub minust vaid 80 km kaugusel. Mõned käigud sinna hoiavad tõenäoliselt mu elu tasakaalus. Vahel on linnaõhku vaja.