Mis on rikkus?

120 km noorte MM. Finish oli elamus!

Penelope ja Paragon

Tõeline staar

Verona ja jäätised!

Täna hommikul küsiti minult selline küsimus: Mis on rikkus?

Tuli tunne sellele vastata. 

Olen jõudnud koju. Kodu on rikkus. Või väike osa sellest.  

Viinis. Fell in love!

sada aastat enne mind

kaks eeslit

i like them!

väike võlumaa

Koit Tikk, kes lihtsalt ei sündinud härrana. Aga on muidu suur mees. Suure tähega. Aitäh!

Ja reisi meenutuseks piltide laadimine eriti ei õnnestunud. Võib-olla viin selle aktsiooni ühel hetkel lõpuni, aga praegu sai nii palju nagu sai. Rohkemaks meil hetkel pole võimekust siin Mäekalle talus. Kahju, sest seda kübaratiimi tahaks kohe kõigile tutvustada. Nii tore oli koos tegusid teha.

Meil läks võistlus hästi. Kõik kolm eestist pärit hobust lõpetasid raja. Edukalt. Mõni edukamalt kui teine. Nii mõnus võistlushasart üle pika aja. Kõik toimis kui kellavärk, mõni viperdus tekitas nii tugevaid positiivseid emotsioone. Ja sai piisavas koguses nalja. Tagasihoidlikult tulemustest. Väga võimas energia, palju-palju murkasid araabiamaadest ja üle 300 kiire, kestva hobuse. Suur osa neist startis 120km rada. Matkamine. Jooksmine. Lossid. Imed. Viinamarjad. Ja isegi veini mekkisin. Ja loomulikult ei tasu unustada 2500 km autosõitu. See on ka omaette elamus mõni päev ja öö autos veeta. Unerütmi tõmbas igatahes sassi ja olen nüüd öösiti üleval. Ja päeval teen tööd. Ja hommikul magan natuke õndsat und. Võiks öelda, et hobused ja hobukultuur on rikkus.

Kas edu ja rikkus just sünonüümid on, aga edu oskan ma enda jaoks defineerida läbi A. Robbinsi tsitaadi:

SUCCESS IS DOING WHAT YOU WANT,

WHEN YOU WANT,

WHERE YOU WANT,

WITH WHOM YOU WANT,

AS MUCH AS YOU WANT.

Kas midagi sellist on rikkus? See on ka ilu. Rõõm. Kodu. Pere. Sõbrad. Inspiratsioon ja armastus. Küllus!Absoluutselt iga olend naudib seda... või vähemalt iga terve olend. Võiks vähemalt. Ja ahneks ei saa ka minna, sest ahnus sööb päris rikkuse ära. Uhkus ka.

On vist olemas selline rikkuse liik nagu hingerikkus. Tunnen, et inimestel, loomadel, lindudel, putukatel, roomajatel, taimedel jms on vaim. Hing. Keha. Hingerikkus. Mõnel puhul võib aga rikkuse asemel võtta võimust hingevaevus. Huvitav oleks seda nimetada hingevaesuseks, aga ÕS-ist kahjuks see sõna veel puudub. On ju kasutusel igasuguseid väljended: hing on vaevatud, hing valutab, hing jäi kinni. 

Vahel olen ma ise ka kinni. Lukus. Hoian oma varandust ja eluväge peidus. Elurõõmu panen eriti kindlasse kohta kuskile kõrvalisse kohta, et ühel päeval ta sealt välja kaevata. Ei ole osanud end väärtustada igas hetkes, ajas, olukorras. Tegelikult on ju ülioluline iseennast oma eluloos peategelaseks kirjutada. Lukus olekus ei ole see  aga võimalik. Seega, julgen väita, et rikkus on sõprus ja rahu iseendaga. Kui oskad endast hoolida ning endale parimat pakkuda ja oma keha hoida.

Rikkus on elukunst.

puhkusel 2

Hobuste vähendamise aktsioon ei õnnestu eriti. Müüsin ühe maha, ostsin kaks asemele. Aga nad on alles beebid. 

Aaria

Aroonia

Puhkamine läheb aina paremaks. Pakin just asju ning sõidan Itaalasse. Sain asjad korraldatud. Hea töö!

Eile hilisõhtul tuli vend külla. Ülihuvitav on ikka lähedastega vestelda ja maailma asju arutada. Ise käisin muidu Tallinnas eile. Päris pikk sõit, aga samas oli mõnus ja tore ikka. Ja vana Renault vedas tublisti välja. 

Puhkusel.

pilt internetiavarustest, autor teadmata

Ongi puhkus. Järgmine planeeritud tegevus on alles laupäeval, sinna on oma mitu päeva aega. Toimetusi jagub ka puhkusepäevadesse, aga siiski kuidagi vabam on olla. Eile tahtsin oma sisemaailma avastada, aga märkmik natuke nagu segas. Naljatades soovitas sõber selle ära põletada. Seda ma siiski ei teinud, aga otsustasin, et kuniks laupäevani ma uusi kohustusi ei võta. Ühe võstin tegelikult juba... peaksin käima Räpina külje all üht hobust vaatamas. Peab lihtsalt aja maha võtma ja autoga natuke ringi keerutama. Õnneks, mul on mugav auto ning selline väike ring tundub isegi mõnus väljasõit. Kindlasti jääb tee peal nii mõnigi sõber ette, kellele on hea ja tore tere öelda.

Eile käisin Mustjões ujumas, paradiisirannas. Omamoodi jahe vist oli, aga mõnus oli ka. Ja veised teisel pool jõge olid ka päris toredad elukad. 

Mulle öeldi täna ka üks ilus tagantjärele tere. Sünnipäevaks vist.

Soundtrack: Põhja Konn


Õige puhkus on ikka seiklusrohke. Täna pakuti võimalust esmaspäeval Itaaliasse sõita, lähen kestvusratsutamise MM-le kaasa elama ning eestlaste tiimi toetama. Loodan, et saan kodus asjad 10ks päevaks korraldatud. Usun, et saan. Ma olen ju osav! :D

Sünnipäeva post.

Peamine aeg, mil siia sissekandeid teen, on siis kui ma rongiga sõidan. Hetkel olengi teel pealinna poole. Lähen koolitusele, saan targaks ning saan õdede-vendade ning mõne sõbraga kokku. Natuke tore on ka üle pika linna jõuda. Võib-olla rongis on hea postitusi teha, sest siin on aega. Olen justkui rohkem internetiga seotud, pean paigal istuma.

Muidu ma ikka rabelen natuke. Talu vajab hoolt ning sügistoimetused ja ehitustööd vajavad tegemist. See aasta tahaksin harjaplekid kõrvalhoonetele panna ning talli parandustöid pole enam kuhugi edasi lükata. On aeg need ära teha.

Hobuste arvu vähendan enne talve. On lihtsam ja loogilisem. Jääb rohkem aega iseendaga tegelemiseks, on vaja endale otsa vaadata ning elada. Tõenäoliselt läheb Groy Hiiumaale, Teemant Soome. Ja mina soetan endale lähiajal ühe noore hobuse juurde, aga tema toon koju alles jõuludeks. Siis, kui Kariibidelt tagasi jõuan.

Ja väike kodune pildiseeria ka:

valvur MÜTSU

ITI

krokodill hoovi peal

troonil

ja tulebki  sügis.