Asun rännuteele.

Nii. Asjad pakitud. Ja varsti olengi teel.
Põnev! Kuu aega kodust eemal.

3 aastat tagasi.

Täna vaatasin 3 aastat tagasi tehtud pilti. Präänik oli seal. Semu oli noorem, me kõik olime. Nii palju on igapäeva elu muutunud, olen täiega kasvanud. Nii mõnus on mõelda, mõnus on olla, mõnus on luua uut.

Praegu jäin haigeks natuke, nüüd paranen.
Täiskuu oli vahepeal.

Ujuma tahaks minna, aga ei julge, äkki jään veel haigemaks. Samas, jõe ääres käin täna ikka ära. Võtan naabrikoera kaasa.

Oh, kuidas aeg lendab ikka.

Jah. Kõik muutub. Ja liigub edasi. Valge ammu uues kodus, loodetavasti on tal hea. Ise olen uues kodus. Mul on parem ja liigun aina paremuse poole. Ja mõni on juba üldse edasi liikunud, teises eluvormis. 

Mõtisklen vahel, et ise peab vist sepatöö ära õppima, oleks kõige kindlam. Kuigi ei tundu just olevat amet, mis kutsub. Heh. Ja olgem ausad, pigem valin heade kapjadega hobused ja õpin värkimise ära. Sellega saan isegi hakkama, olen natuke kätt proovinud heades tingimustes heade tööriistadega. I can do it. Lihtsalt, hobuste arvu ei tasu tõesti väga suureks ajada. 

No vot. Kirjutan äriplaani, natuke on huvitav ka. Aga, arvutis töö tegemine pole mu suurim kirg ning nagu näha, hiilin ikka asjast kõrvale. Jätkan parem, enne kui õhtu kätte jõuab :)