elu läheb edasi.

Aasta uus.

Niisiis. Viimane sissekanne oli eelmisel aastal ja mai kuus. Vahepeal oli üks tore suvi. Ja sügis. Ja pool talve. Hakkasin seda postitust jaanuari alguses kirjutama... ja valmis jõudsin nüüd.

Vahepeal on nii palju olnud, kõike ei saagi tagantjärele kirja panna. Püüan siis lühidalt. Suvi möödus mõnusalt. Pööningule tegimegi maailma mõnusaima pesa, kus oli magus uni. Praegu on seal ka mõnus, aga lihtsalt külm. 

Suvepuhkus möödus kiirelt, augustis tööle asudes oli tunne, et polegi puhanud. Koguaeg tegin midagi. Ja loomulikult see sisemine kriitikameel hammustas, sest ütles, et me ei jõudnud eriti midagi teha. Tegelikult jõudsime. 

Suvel õpetasin Valge inimest kandma, kuigi 2 korda viskas ta mu suure kaarega ikka alla ka. Nüüd on ta juba täiesti tsiviliseeritud. Suvel käis Semu Ülar Raudseppa juures koolis ning õppis vankrit vedama. Hakkasime ajama sellist asja nagu Seto Suksu Seiklused ehk siis pakume inimestele võimalust huvitavalt koos hobusega matkata. Tore on, et hobusepidamine tasub end ära, ei peagi väga palju ise peale maksma.

Sünnipäeva pidasin sel aastal talgudena, kutsusin pere ja sõbrad kokku. Lisaks maasikataimede istutamisele, kuuri ehitamisele, hobuste kopli puhastamisele, kasvuhoone lammutamisele alustasime ka kaevu kaevamist. Ja siis Paul koos isa ja kamraadidega kaevas 11,5 meetrit maa alla. Nüüd on meil talus vesi.

Päris huvitavad ajad on praegu, ma olen üpris kannatamatu. Salamisi unistan juba ajast, kui nädalas 5 päeva ei pea Värskas veetma. Tahan rohkem aega kodus olla, loomadega tegeleda. Siiski, proovin leppida ka sellega, et lihsalt praegu on kõige targem tööl käia. Selle õppeaasta lõpuni.

Mulle meeldib see hobusepidamine, meeldib see rutiin ja kodune olemine. Tõeline nauding on neile heina ja vett anda ning nüüd, kui päevad pikenevad, siis vahel jõuan peale tööd ratsutama ka. Või vankriga sõitma või saaniga... Idüll.

Hobused ammu kodus.

Jah, internet on Väike-Nedsaja külas, kus elan, väga aeglane. Peaaegu puudulik. Seetõttu ei ole üldse siia sissekandeid teinud ja oma elu-olusid kirja pannud. Aga hobused on juba mitu kuud tagasi meile kolinud, üks armsam kui teine. Nad on ilusti kohanenud ja meile palju rõõmu toonud, koer ja kass on ammuilma uute tulijatega harjunud. Me ise ka. 

Üldse, tunnen, et nüüd on minu suurimad unistused täitunud, enam ei ole millegi kallal vinguda - nüüd on aeg elada ja täiel rinnal nautida! Mul ongi võimalus elada tõelise kauboi elu. Ja juba kahe nädala pärast algab puhkus. Esimest korda ei ole ma enda puhkuse jaoks "graafikut" teinud, kus käin. Seekord ei taha ma kuskile minna, tahan olla. Loomulikult, Vilsandile ja Hiiumaale ja Tallinnasse ma ikka tulen/lähen, aga muidu olen. Ja ootan kõiki sõpru külla!

kodumaja ees.

Semu, mina, Valge Loom.

unistame pööningul.

koduloomad, sõbrad kõik nad.

Meie rahulikud loomad.

Nüüd on tegelikult kõik roheline ka juba.

Sõbrad toovad mõnusaid tuuli, nii palju head ja inspiratsiooni!

Kevad tuleb?

Praegu on ikka õhus väga palju kevadet. Liblikad ja linnud.

Päevad on pikemaks veninud, jõuan rohkem. Lisaks tööle jõuan midagi enda tarbeks ka juba teha. Ilusate ilmadega on ikka hea loodusesse jõuda. Juba olengi merikotka ja hiireviuga üpris lähedalt tutvunud, täna leidsin ühe suure pesa. Eile kuulsime händkaku ürgset ja madalat uhuuud täiesti enda kõrvalt Kõverajärve ääres... Päris huvitav maailm see lindude oma ka.

Pole mitu kuud Värskast kaugemal kui 40 km käinud, homme lähen Tartusse tuulduma ja sõbra sünnipäeva tähistama. Tundub hea mõte, sest suure tõenäosusega toome juba järgmisel nädalavahetusel kaks hobust Nedsajasse elama. Ja siis ma tahan vist küll enamus tööst vaba aja just seal pisikeses muinasjutulises külas veeta, hobustega ringi matkata, maja koristada, hoovi korrastada... Mõtlesime, et suvel saame pööningule endale õdusa pesa teha, sinna paisatab hommikupäike. Kahtlustan, et saan see suvi sama ägeda elamise, kui omal ajal Kassaris seal tuuleveskis oli. Või veelgi ägedama, sest nüüd loon ja punun vaikselt oma pesa. Juba olen mõne taimegi ette istutanud, et saaks ikka oma kasvatatud saaki natuke ka mekkida. Paul istutas lehiseid.

Ja eile õhtul enne magamaminemist, pärast mõnusat matka ja väga kvaliteetset sõbra 30. juubeli pidu kuulasime Pauliga kodus vana head Tõnis Mägi., ja uinusime ikka eriti magusalt. 

Hobuseostusoovid.

Kauboivärk. 

Väga äge.

Täis vägevat väge.

Igatahes, soovin endale 1-2 hobust soetada. Nüüd on see aeg küps, suurimad lapsepõlve unistused riburadapidi täituvad. Äge.

unistused täituvadki võluväel.

Ja ma seisan täpselt sellise elu lävel, millest ma kogu aeg unistanud olen!

Ma igatsen mitmeid häid sõpru, väga palju igatsen. 

Tean, et varsti tulevad nad külla.

Suvel.

Tali tuli õuele.

Lõpuks siis jõudiski kätte see kauaoodatud imeilus talv. Mina kolisin uude korterisse elama, niiet, kes kirja või postkaarti  tahab saata, siis mu aadress on Pikk 28-4, Värska 64001, Põlvamaa.

Ja otseloomulikult külla on ka kõik oodatud, nüüd on kodu suurem ja külalisi saab tulla kasvõi kuhjaga!

jõulud 2013

Ongi need jõulud möödas, kevadiselt. Ilm on ju soe, vahel on isegi päikest näha. Mul on jõulupuhkus, nüüd juba paistab uuest nädalast jällegi tööpõli. Puhkus on mõnus, mul on natuke rohkem aega tegeleda eriti südamelähedaste asjadega. Mul on natuke rohkem aega magada. Ma olen isegi paar korda loodusesse matkama jõudnud...

Käisime Pauli ja Präänikuga Tallinnas reisil. No, kus oli alles tore üle pika aja oma lähedasi näha, teatris ja kontsertil käia, korra linnaõhku hingata. Kuigi linnaõhk oli must ja mitte just nii idülliline, aga siiski oli mu kopsudele seda vaja. Kiire on see elutempo seal linnas, kiirelt külastasime mitmeid-mitmeid-mitmeid sõpru, tegime nalja, käisime söömas, poes jne, aga ikka kõikjale ei jõudnud, näiteks linnuvaatlusmatk Paljassaarde jäigi vaid mõtte tasandile. Hea oli ka tagasi oma koju jõuda. 

Jõuluhommikul oli ilus kevadilm. Olime siis juba tagasi Värskas. Võtsin koera ja läksin jalgsi Tonjasse, sinna, kus see hobune on. Tee peal nägin üht tuttavat, kes enda juurde kohvile kutsus. Seal oli veel mitmeid tuttavaid. Tõeliselt kevadine oli nende päiksepaistelisel terrassil. Jalutasin siis edasi ning käisin natuke ratsutamas. Oh jumal, kui hea meel mul selle üle on, et saan seal vahepeal selle hobusega tegelemas käia! Peas on tärganud mingi mõte endalgi kevadel paar hobust soetada, siin on karjamaid küllaga. 

Tegelikult, mõtteid on pähe veelgi tärganud. Selliseid kergelt muinasjutulisi.

jõuluhommikul teel ratsutama.

leidsin, mis otsisin.

november. again. time flies.

@ Tartu

Mõni aeg tagasi oli mul Tartus koolitus, huvitav ja edasiviiv. Tööalane. Jäin sinna üheks ööks, otsustasin luksust nautida ning ööbisin hotellis. Õhtul kutsusid Sandra ja Triin mind Curly Strings'i kontsertile ning pean tunnistama, et see oli võrdlemisi hea kontsert. Mulle tõesti meeldis! Üldse, mulle meeldis seal Tartus need kaks päeva mööda saata, käia kaltsukates ja mõnusates kohtades söömas ja mis põhiline, meeldis ka koolitusel natuke targemaks saada. Aga pärast seiklust oli oh, kui hea koju jõuda!