kevad kodus

Mõned pildid sel kevadel tehtud.

komandeeringus

vankrisõit, pidu&pillerkaar

koerustükk

sai lubatud pai

Kübarakolka

karu ootab otra!

vana hea Semu

kasvuhoones kasvavad unistused

ja juba kasvavad lilled.

tõstsime odra normi

tall, nimetagem seda nii

ja tulbid juba piiluvad. iga päev rohkem.

pärast trenni

Heitlik kevad.

Ilmaga on lood nagu on, aga tore on see, et lapsed käivad iga ilmaga ratsutamas. Ka siis, kui pussnoad alla langevad. 

Niiet, ratsaplatsi ehitamine on siiski päris asjakohane. Pinnasetööd ongi juba tehtud, vaid piirdeaed veel ümber vaja teha. Olen kuidagi rahul, et selline unistus reaalsesse vormi sai valatud ning olen erakordselt tänulik kogu meeskonnale ja toetusele. Üksi seda ma poleks teinud. Pildiseeria pole päris kronoloogilises järjestuses. Aga vähemalt on olemas!

Uus algus.

Kõik on uus.

Talul on uus nimi. Võtsin kasutusele enda lapsepõlve nime Mäekalle, sest Laane talu oli veits igav ning mul pole katastriüksusel laanega mitte midagi pistmist. Mägede ja kalletega on tegemist ikka rohkem. Pealegi, paps on mind väga palju talupidamisel aidanud ning usun, et talle teeb ka selline otsus rõõmu - tema nimi kuidagi ikka kandub edasi.

Niiet, mu kodu aadress on siis:

Mäekalle talu

Sooblase küla

Taheva vald

Valgamaa 68011

Mõni km kodust eemal algas ratsaplatsi ehitus, kopp löödi maasse üleeile. Ootan juba seda päeva, kui hobusega sinna kappama saab minna. Päris arendav on osaleda ühes sellises projektis. Olen ikka nii mõndagi õppinud. Ja tunnen rõõmu võimaluse üle kaasa mõelda, kuigi ehituslikel teemadel minu sõna selles projektis ei maksa. Teadmisi aga ei saa nüüd keegi enam ära võtta, olen saanud märkimisväärselt rikkamaks!

algus

Uuel nädalal kolib mulle n-ö allüürnik Ken kuni sügiseni. Üks sõber. Olen valmis siis enda mugavustsoonist välja astuma ning ruumi kellegagi jagama. Loodan, et ta aitab mul veits taluasju ajada, mida ise ei jõua.

Ja eile valmis ḰASVUHOONE! Jess, varsti saan süüa enda kasvatatud tomateid. Ülituus. Aiamaad ma see aasta ei planeeri eriti ette võtta, aga kasvuhoone tundub täiega tuus. 

Elagu rõõm! :)

Kevad.

Kevad käes ja kevad südames. Mõnusalt kulgeb elu siin Valgamaal.

ratsatund

krokodill

and she lived happily ever after

ta läks.

Nonii, mu esimese autoga said sõidud tehtud.
Pool aastat tegelikult seisis niisama ja kui käivitati, läks kohe tööle ning sõitis väärikalt treiku peale. Head teed, Raudne Leedi! Päris kahju oli vaadata, kuidas ta lahkus. Aga hea õppetund, kuidas mitte klammerduda. Elus tuleb ikka edasi liikuda.

Ja esiplaanil on 3 aastat noorem uus nunnu. Paps kinkis sõbrapäevaks. Päris tuus! :)

Semu

Ostsin endale fotoka ning sain ühe pildi ikka tehtud. Praegu on ilm nii hall ja sompus, et ei hakka paremat jahtima :)

Käes!

Treenerikutse omistatud, je-jee!

Semu - mu esimene hobune - kodus! Ülimalt suur tänu sponsoritele, kes toetasid selle hobuse ostu! Proovin mõne pildi temast ka lähipäevadel teha. Kuigi, fotokat mul enam ei ole ja telefonist ei saa pilte arvutisse... igatahes, ma proovin :D

Väga meeldiv on hommikul ärgata, päike paistab ja akna taga ootab 4 armast looma oma heinaampsu ja veeämbrit. Korralik entusiasm on peal ikka. Koerustükid on ka rõõmsad ja eluvaimu täis. Kõik on hästi. Õues on külm, toas soe ja mõnus. Ja õdus.

Võib-olla mõni valdkond on ainult selline.... millega idekalt toime ei tule. Aga eks ma õpin ja elu õpetab. Nii see juba kord seatud on.

It´s up to you.

Üksinda hundina ulgudes jalutan.

Soovitan! :)

https://tantsivmunk.bandcamp.com/track/ks-kari-mitu-varju

Andaluusia..

.. mu vana arm.

Elu viis toredale seiklusele vahepeal.

Pikalt ei hakkagi kirjutama, aga oli väga meeldiv ja seiklusrohke reis, nägin mõnd väga kallist sõpra. Käisin Costa de Sol hipodroomil, ratsutasin hobustega, kes maksavad sama palju kui mu talu ning rõõmustasin ikka väga palju. Ja siis matkasin mägedes, Las Negrases nautisin natuke päikesepaistet ja tõelist maaelu. 

Ja niimodi kodust eemal olles, ilma ühegi olmelise kohustuseta on ikka täiesti uudne tunne. Võtsin vastu eluliselt kolm olulist otsust. Mõnus. 

Tagasiteel olin päevakese Berliinis, käisin Spas ja kohvikutes. Oli ka natuke põnev... Ja seda tunnet, kui soojast koduuksest sisse astuda... ma ei hakka üldse kirjeldama. See on sõnuseletamatu! :)

Ja vahepeal, kui ise ära olin, oli minu pool tore pidu, inimesed nautisid talvevõlumaad. Olen täiega tänulik, et õnnestus korraks aeg maha võtta.