Kohvile!

Käisime Pennyga hommikukohvil Valga Statoilis. Tubli hobune, saime kõik väärt kogemuse. Pühapäeval osaleme Eesti Pulmas temaga, oligi väike linnasõidu harjutamine :)

Kakuõnn

Üldse, nüüd tuleb õnne aknast ja uksest sisse.

Kõik laabub sujuvalt, saan uue auto endale soetada ning kaev sai ka korda. Ja hein sai küüni ja üldse, päris tore on.

Eile hilisõhtul lendas üks kakuline üle hoovi, suuruse järgi arvan, et kõrvukräts. Tervitas ja tekitas minust elevust. Kakkude nägemine paneb alati südame natuke puperdama ning on justkui märk, et olen õigel teel. Mõtestan seda enda jaoks lahti vähemalt nii. Nad tõesti meeldivad mulle!

Päev selline.

Vahel on lihtsalt tore, kui kohtad mõnd inimest pärast viit aastat ning nad ikka on olemas. Päriselt. See on tore, kui sõprussidemed endiselt soojad on. Aitäh, kallid inimesed.

Aga eile oli üks imelik päev. Auto andis otsad, kaevust hakkas sopavett tulema ning heinategu ei läinud libedalt. Korraks tekkis isegi kahtlus, et ma ei saagi hakkama. Kõike on liiga palju. Ja korraga. Praeguseks on see kahtlus ja imelik tunne ära läinud, tunnen täiega tuge ja usaldan elu. Ma saan hakkama. Kui selline tunne sees on, siis on palju palju parem. Ausalt :)

Vilsandi.

Hõissa! Jälle pulmapidu. Nii uhke ja nii palju sai ise peo loomises osaline olla. Oli meeldejääv. Perekond Kivisoo, õnne teile!

Ja pidu oli nii Vilsandi lähedal, et lihtsalt astusin läbi. Ja käisin Pangal ujumas.

Ja Hiiumaal käisin ka karja ajamas ja üliäge oli. I like it. Ja Sandraga vestlused on üle kõige ning meie suur lebo ka see kord oli mõnus. Väsisin ära peost ja melust ja siis puhkasin. Ja telefon oli paar päeva eemal, nii et peaaegu üldse ei kasutanud seda. See tegi puhkusest päris puhkuse!

Suursündmused.

Elu on ikka päris võrratu. Olgugi, et ilm pilves ja auto siduritross katkes... aga nii palju on ilu ka. Kõik kulgeb hästi, kuigi planeerimine ei ole minu kõige tugevam külg. Võib-olla ma õpin ja arenen, aga võib-olla jäängi selliseks unistaja tüüpi inimeseks. Ma ei tea. Igatahes proovin paremaks saada. Midagi hullu ei ole, aga plaan pole alati paigas. Panen suht hipit ikka.

Vahepeal oli 2 last mul hoiul, nii nädalane maapuhkus. Päris tore nädal oli. Saime väga toredalt koos aega veeta. Omal ajal, kui Tallinnas veel elasin, käisin neid pidevalt hoidmas. Olgugi, et siis nad olid alles beebid, nüüd juba suured lapsed. Elu võlu.

Ja üks tõsine suursündmus oli Kristeli ja Kalevi pulm. Hõissa! See oli nii ehe, päris ja veelkord päris. Palju toredaid inimesi üheskoos uue liidu sündimist tähistamas. Sõna otseses mõttes. Viina ei pakutud ja tervituseks oli ka alkoholivaba jook. Vaiko Eplik ja MeisterJaan võlusid ka päris hästi. Täiskuu. Oh, see oli võimas.

Ja koju jõudes ootas ees ülimalt turgutav saun. Okei, jooksin maha oma 7 km, aga siiski. Ja tegelikult jõudsid veel vahepeal mõned armsad inimesed külas käia, enne kui sauna jooksin. Ja veel enne oli Tartus nii kuradima tore Sandra ja Marko pool elu üle filosofeerida ja pisut magada. Tõesti olen tänulik.

kodu

tants hommikuudus

kiku ja kalev

Kündmine.

Täna juhtus selline asi, et sattusin hobusega põldu kündma "Tõde ja õigus" filmi tarbeks. Elamus missugune! Ühe korra varem olen sama hobusega vankriga ka sõitnud, vankriga on tuusam. Aga sain kogemuse võrra rikkamaks ning kutsari oskusi päris hoolega arendada! :)

Klem, Eesti raskeveo mära

Seto folk ja muu.

Suvi täies hoos! Käisin jälle kutsari ametiga sõprust loomas ja mulle meeldis. Henna ja loogarakendiga saime edukalt 2 päeva Vastseliina laadal keerutatud. Hea sõprus-abiliste tiim oli ka. Tunnen justkui kerget kutsumust. Ja siis jõudsin tänu sellele Seto folgile. Ülimalt tore oli vanu sõpru ja tuttavaid kohata, vana tuttavat head festivali nautida. Mulle tõesti meeldis. Ja Tikkude perega koos aja veetmine on peaaegu sama väärtuslik kui enda perega. Niiet, tõesti tore nädalavahetus oli. 

kodutee

Tule ka!

Ema toob kooki. Mina olen igatahes kohal!

Projekti valmimist rahastas Leader

Külaskäik naabervalda.

Väga hobusekeskne postitus tuleb nüüd. Eks elu nende loomade ümber peamiselt keerlebki mul. Käisin väiksel vankrimatkal ning jätsin Semu mõneks päevaks Karulasse sõbranna talli. Päris toredad päevad olid, sõitsin seal kohalike hobuseid ja tegime müügivideod ja müüsimee kaks hobust maha. Ja siis on ratsaplats on nüüd pidulikult sisse õnnistatud - tekib kohe päris treeneri tunne. Palju lihtsam on õpetada, kuidas hobust juhtida ning treeningtundi on palju loogilisem üles ehitada. Nii palju rõõmu ühest pisikesest platsist. Avaürituse plaanin korraldada juuni viimasel nädalal, kõik on oodatud! :)

matkale!

Lukas, tore loom.

love him

Semu, käisime lastekaitsepäeval vankrisõitu tegemas.

Penny, ülitubli loom!

Tänu neile mulle see treeneriamet meeldib!

Võlur

Valge, käisin külas. Tal elu lill, võistleb ja võidab!

Präänikule au!

R.I.P. Ja saigi meie aeg ümber, mu müstiline sõber asus uuele teekonnale. Lasen ta vabaks, ta väärib kõike kõige paremat. Olen tänulik iga õppetunni eest, ta juhatas mind elus edasi. Ja suunas, mille poole tahtsin liikuda. Meil oli väga ilusaid aegu; mul oli sõber, kes minuga koos tahtis rännata. Mu mälestustes elab ta ikka edasi. Aitäh, et tulid, olid ja jääd!

selline palun.

Otsisin internetiavarustest infot Martinique saarel olevate hobuste kohta. Huvitaval kombel leidsin ühe pildi, mida pean lihtsalt jagama. Autor teadmata.