Bali puhkus möödus väga muhedalt, pean tunnistama, et kui tuleb võimalus, lähen kindlasti tagasi - see on minekut väärt!
Tagasilennud polnudki väga hullud, neid oli muide kokku neli. Londonis lennukist maha astudes ja seal natuke ringi seigeldes oli juba igati kodune tunne. Kui aga Stockholmis nina lennujaama ukse vahelt välja pistsin, siis tervitas mind üks väga soe kevadpäike... see, et kogu talve päikse all veetsin, ei mängi rolli - kevadine päike on ikka kõige mõnusam. Ja viimase lennukiga maandusin ma ilmselgelt maailma kõige ilusamas, toredamas ja paremas Tallinna lennujaamas...
... ja väljudes ootasid mind mõned krunded ja Iti. Iti, muide, on minu kass ning ma tõesti ei osanud teda lennujaama oodata. See oli alles üks armas vastuvõtt :D
Õhtul kutsus vend külla, et ma ikka reisiseiklusi natuke jagaks oh, üllatust: külas oli kogu mu pere ja mõned mu sõbrad! See oli esimene sõprade ja pere ühispidu, suht tsill. Naljakas, varem ma olin ikka perekeskis niivõrd teistsugune kui sõprade seltsis, kuid nüüd hakkan juba vaikselt igalpool iseendaks olema. Ja see on hea.
No comments:
Post a Comment