Väga raske on mõningaid ilusaid, imelisi ja täiuslikke hetki kirjeldada. Sõnadega lihtsalt ei saa alati kõike väljendada, vähemalt mina veel ei oska seda. Aga ma annan endast siiski parima :)
Eile õhtul oli hingematvalt kaunis tähistaevas, kuu oli justkui otse muinasjutu raamatust (ainult kalamees oli pealt puudu)... mina tulin peolt, mõtlesin oma mõnusasse veskisse magama minna, kuid ei saanud. Lihtsalt ei saanud. Õigemini, ma ei raatsinud. Nii ilus oli... Panin küünlad ja viiruki põlema, sättisin end mugavalt tähti vaatama ja Iti nurrus mu kõhu peal. Ja tähed langesid... kõik oli niivõrd täiuslik - idüll!
Ja nii vähe ongi tõeliseks õnneks vaja.
No comments:
Post a Comment