Pidu & Pillerkaar

Eile oli pidu.

Ja see oli igati meeldiv, parajalt metsik (sest jälle oli meil transpordiks kand ja varvas), naljakas, spontaanne.


Eile olin purjus.
Täna on pohmell.

Ja seda ongi mul vaja - lihtsalt olla. Nautida mitte millegi tegemist. Nüüd tean, et muidu ma teen kogu aeg midagi. Lihtsalt niisama ma ei ole. Ja see ongi hea, kuid vahel on vaja ka lihtsalt OLLA.

Küll elu on hea õpetaja!

Muidu, täna hommikul ärkasid mu vend ja ta naine ja nende 2 last üles ja mõtlesid, et teeks midagi lahedat. Ja nüüd nad on teel mulle külla. Lihtsalt, nii äge! 

---

Jõulud.

Jõuludest kui kristlikust traditsioonist ma eriliselt lugu ei pea. Eelmised veetsin sääskedega võideldes, pizzaõhtut pidades tähtederohkes Austraalias. Üle-eelmised veetsin Hispaania hipiseiklustes Grandadas. Üle-üle-eelmised veetsin Kannikese 11-3 korteris koos Itiga paastudes ja Pikakari rannas talisupeldes...

Tänavused jõulud veetsin Saarjärvel, mu vanemate uues kodus. Ka see ei jäänud eelmistest alla, kokku sai kogu meie pere. Ja nalja sai ka mitte karvavõrdki vähem kui meie perel kombeks. Margus saagis jää sisse korraliku ranna, jäätükkidest tegi pingid. Panime küünlad põlema ja jõulu-SPA ootas meie pere suplema. Ühel õhtul võtsime suitsusauna ka, kõrvad kärssasid, jalad külmusid. Sel õhtul käisime saunast tahmastena suplemas. Ja pärast suplust oli mõnusalt soe olla, nautisime SPA võlusid. Hehee. Ja kui tagasi sauna poole liikusime, siis ema jäätus oma viltidega maa külge kinni. Jah, aga teistel päevadel ujusime ilma saunata. Ja muide, tõesti ujusime - esimest korda elus oli võimalus käia nii suures jääaugus, kus ujuda sai.

Käisime kitse ja sokuga jalutamas, aitasime isal veel kolitud asju kärust maha tõsta... ja isver, kui palju nalja sai. Ülemõistuse lahe on vendadega lihtsalt mürada, nalja heita... nagu lapsepõlv. Ja ema ja isa... nad sobivad sinna uude koju niivõrd hästi. Käisime isaga ka nende teisel krundil, kus isal on mõned mesilastarud. Sumpasime põlvini lumes ja kuulasime toruga, kas mesilased on ikka veel elus. Ühes tühjas tarus olid endale hubase elamise teinud 2 hiirt, kes pääsesid küll eluga, aga pidid oma kodukohast loobuma. Ja ma sõitsin autoga hange :D

Tagasi tulin Kati-Matiga. Ja mul pole sõnu... nii head sõbrad lihtsalt. Ei teagi, keda või mida tänada sellise perekonna eest nagu mul on. Loomulikult, kõikjal on head-ja-halba, aga siiski, armastan oma pere täpselt sellisena nagu me oleme.

Ühe öö olin Tallinnas ja kohe hommikul ärgates tahtsin KOJU. Võtsin siis viimaste sentide eest busssi ja oh, kui hea tunne oli koju jõuda. Soojasse koju, kus naabrimees oli just ahjusid küdemas käinud. Mul oli küll süda paha, aga nii hea oli siiski oma kodus oma ebamugavas voodis olla.

Hommikul käisin Liisil külas. Oli tore nagu alati. Tagasiteel ostsin maapiima ja koju jõudes tegin sellega kohvi... mmm. Teine tera ikka kui poepiim. Siis olin enamus päeva asjalik, kirjutasin lõputööd ja seda nautides.

Õhtul tulid Anxi & CO külla, mingi hetk liitus ka Mari-Liis. Viimasega koos läksime jalutama. Mingi hetk võtsime auto ja sõitsime Kassarisse. Pidu & pillerkaar & saun, aga pikalt sinna peatuma ei jäänud. Kui aga tagasi Käinasse jõudsime ja auto omanikule tagastasime, siis mõtlesime ikkagi Kassarisse peole minna. Jala. Sinna on ca 10 km. Anxi alustas ka koos minu ja Mari-Liisiga teekonda, kuid kahjuks oli ta seekord loomulik kadu.... me Mari-Liisiga jõudsime peole. Oli tore pidu. Ja siis kui mingi hetk rahvas purjus oli, mõtlesime meie, kaks kainet, KOJU jalutada. Ca 10 km tagasi. Olen õnnelikult KOJU jõudnud ja nüüd siis vist magama.

Ilusad jõulud. 

ideaalne laupäev.

Jah, kus oli alles ideaalne laupäev - eneselegi etteaimamata tõi päev toreda saanisõidu poolmetsiku hobusega, pika karge metsamatka, Joosepi ja Hiiu Haldja jõhkra rodeo vaatamise - kukkumise - naermise, maailma kõige ägedama jalutuskäigu eriti hullus tuisus, iglus tsillimise... oh, mõnus on see Hiiumaa elu!

Kiri jõuluvanale.

Tere,

kui maailm otsa ei saa ja mulle kingitust teha tahad, siis oleksin väga tänulik õlivärvide või lõuendite eest!

Marelle

tasakaalus.

Olen siin Hiiumaal tõesti õnnelik. Muidugi, selline elustiil, kus midagi ei pea otseselt tegema, on libe tee. See vajab korralikku tööd endaga - et ära ei manduks. See vajab täielikku vastutust oma elu eest. See vajab näpuotsatäis julgust. Ja mulle see väljakutse meeldib.

Kuidagi, kõik, mis on, on tasakaalus. Piisaval määral veedan aega kodus, naudin seda, et mul on selline võimalus. Aga tore on vahel ka ringi liikuda. Täna käisin näiteks Kärdlas. Anu on seal üks tegelane, kellega on alati väga inspireeriv ja mõnus suhelda. Ja Liisi, Liisi on üldse siin põhikunde. Noh, kolmekesi kammisime kohalikke kaltsareid, jõime teed, arutasime elu-olusid. Ja nautisime päeva!

Huvitav, kas "lihtsuses peitub ilu" peab ka eluliselt paika?
Maal on elu lihtne. Teoreetiliselt.

on lihtsalt hea.

LANA DEL REY - BLUE JEANS

@ Tallinn, @ Tartu

Tallinnasse jõudes oli juba esmamulje teistsugune kui tavaliselt. Kõikjal oli nii palju liikumist, autosid, tulesid, müra. Omamoodi on kõik see kompott muidugi ilus ka, aga pean tõdema, et rahulikul Hiiumaal tunnen end ikka tunduvalt paremini.

Seiklused liigutasid mind igati mööda linna, kuid miskipärast isegi ilge lörtsi sees ei tundu ühistransport ahvatlev. Sest seal on nii palju "tuimasid" inimesi. Pigem eelistasin jala kõndida.
Käisin ballil, see oli suht ok, aga ei miskit erilist.

Järgmisel õhtul sain isaga Tartusse. Tartus sain Antsu ja Elinaga kokku, läksime peole. Ja üle pika aja oli väga väga meeldiv pidutseda. Kõigepealt kuulasime Genialistide klubis The Doors'i cover'it, mis oli ootustest parem. Ja siis keset ööd liikusime edasi KinkKonk'i, kus ootas eest eriti hea muusika ja sai varajaste hommikutundideni tantsu vihutud. Ja siis magama. Uni oli magus nagu kombeks.

Ärgates läksin Sandrale ja Markole külla, kes elavad ühes eriti hubases korteris. Jõime teed, sõime piparkooke ja arutasime kõiksugu põnevaid asju. Kuidagi eriti tore, et suvel Hiiumaalt sellised sõbrad leidsin.

Tallinnasse naastes oli pidusid jälle palju - alates lubade liigudest ja lõpetades uuesti The Doors'i coveriga. Oli taaskord väga hea. Lihtsalt, Tartus oli natuke ägedam, sest Genialistide klubi on teadaolevalt väga mõnus koht. Tallinnas oli kontsert suht lambikas kohas.

Pühapäeva hommikul ärkasin MRLSe juures, jõime kohvi ja nautisime pühapäeva. Ja oh, kui mõnus oli lõpuks bussi peale minna ja koju sõita. Terve reisi jooksul igatsesin kodu ning olin üdini õnnelik, et nüüd on mul kodu, mida igatseda!!

Talvevõlumaa.

Siia saarele on jõudnud täielik talvevõlumaa. Ma ei teadnud varem päris täpselt, mis see on, nüüd tean. Ärkasin hommikul vara nagu kombeks, võtsin maja eest Liisi auto ja sõitsin Kärdlasse. See sõit oli nii ilus, taustaks mängis Tenfold Rabbit. Tänks sõbrad, et nii head muusikat olete otsustanud teha!

Ajasin Kärdlas mõningaid asju ja siis sõitsin Kassarisse. Sõin Liisi ja Itiga pannkooke, arutasime natuke maailma asju ja üks pilt tekitas mu sees ikka erakordselt hea tunde... tekkis igatsus, aga selline hästi mõnus. Ja siis hakkasin jala Käina poole tatsuma. Isver, see oli kõige mõnusam asi, mis teinud olen. Tee, mida olen sadu kordi autoga sõitnud, oli jala käies midagi hoopis teistsugust. Oli aega iga värvi, lõhna, heli tähele panna. Ja see oli kuradima ilus!




Ja lisaks veel üks väike pildiseeria ühest toredast ratsutamisest talvevõlumaal:

Käinaseiklused.

Eile õhtul tuli mulle külla sama korteri eelmine elanik Birgit. Ta ütles, et on Käinas koos mõne sõbraga ning kutsus nad ka kaasa. Leidis aset päris naljakas olukord. Nimelt, kohalikud ossi-laadsed tüübid ootasid, et leiavad eest kauni tibi. Birgit nalja pärast ei hoiatanud ka neid, et ma olen suht kaugel sellest. Ja siis kui 3 kiilaspäist mu korterisse astusid, said nad peaaegu šoki. Leboriietes hipi kütab ahju... Mis kuradi hipipesa? Mulle pakkus antud olukord nalja ja võtsin nad rõõmuga vastu, pakkusin teed ja veits muigasin. Nad olid aga nii ehmunud, ei osanud kuidagi olla. Naljakas on see, et nad küllalt pika aja jooksul ära ei kohanenud. Ise tunnen tohutut rõõmu selle üle, et suva millisesse olukorda ma ka ei satuks, jään ikka avatuks. Jään iseendaks. Tavaliselt. Ja avastan maailma kohta rohkem kui kohanemata olles. Mäletan, et varem jäin ka vahel enda eelarvamustesse kinni ning ei osanud võib-olla uute inimestega suhelda. Reisimine on seda asja tohutult paremaks teinud!
Antud olukord oligi suhteliselt kummaline, aga ka selles jäin avatuks ja iseendaks ning mitte eelarvamuste külge rippuma. Mul on hea meel selle üle!