Eile õhtul tuli mulle külla sama korteri eelmine elanik Birgit. Ta ütles, et on Käinas koos mõne sõbraga ning kutsus nad ka kaasa. Leidis aset päris naljakas olukord. Nimelt, kohalikud ossi-laadsed tüübid ootasid, et leiavad eest kauni tibi. Birgit nalja pärast ei hoiatanud ka neid, et ma olen suht kaugel sellest. Ja siis kui 3 kiilaspäist mu korterisse astusid, said nad peaaegu šoki. Leboriietes hipi kütab ahju... Mis kuradi hipipesa? Mulle pakkus antud olukord nalja ja võtsin nad rõõmuga vastu, pakkusin teed ja veits muigasin. Nad olid aga nii ehmunud, ei osanud kuidagi olla. Naljakas on see, et nad küllalt pika aja jooksul ära ei kohanenud. Ise tunnen tohutut rõõmu selle üle, et suva millisesse olukorda ma ka ei satuks, jään ikka avatuks. Jään iseendaks. Tavaliselt. Ja avastan maailma kohta rohkem kui kohanemata olles. Mäletan, et varem jäin ka vahel enda eelarvamustesse kinni ning ei osanud võib-olla uute inimestega suhelda. Reisimine on seda asja tohutult paremaks teinud!
Antud olukord oligi suhteliselt kummaline, aga ka selles jäin avatuks ja iseendaks ning mitte eelarvamuste külge rippuma. Mul on hea meel selle üle!
Antud olukord oligi suhteliselt kummaline, aga ka selles jäin avatuks ja iseendaks ning mitte eelarvamuste külge rippuma. Mul on hea meel selle üle!
No comments:
Post a Comment