Vana-aasta õhtu möödus väärikalt, olin kaine autojuht. Eriti meeldis mulle Kalevi veski pidu, mille kõrval põles oma täies hiilguses imeilus lõke. Hiljem liikus kogu kamp edasi Vetsi talli, kus minagi varem käinud ei olnud... sest tavaliselt on seal not my cup of tea peod. Seekord aga tegime ise peo. Oma inimestega. Ja see oli võrdlemisi tore. Varahommikul liiguti Marti nõiamajja, ja kui mul ka kõik sõidud tehtud olid, võtsin ühe kodukootud absindi-pitsi. Ja oh, see ajas mu lumme matkama. Oli taaskord lõbus, sest mul olid naeltega jalanõud ning libedus ei olnud üldsegi segav faktor. Seejärel liikusin oma armsasse Ristete tuulikusse, kus varahommikut ja kirjutamise rõõme nautisin.
1. jaanuaril hakkasin logistilisi plaane tegema, kuidas ennast ja üht armast kauboi hobust Märjamaale transportida. Tuleb tõdeda, et aasta esimesel päeval logistilisi plaane teha ei tasu - ma olin ainuke kaine ja ainuke ilma pohmellita.
Aga nagu kombeks, sujus lõpuks kõik erakordselt sobivalt. Sain transpordi läbi juhuse ning asusingi kaheks kuuks Märjamaale elama. Esmamulje on ilmselgelt meeldiv. Muidugi, igatsen Hiiumaad ja kogu seda muinasjutulist elu, mis seal on, aga väike paus on siiski alati teretulnud. Ja ei saa kirjeldada seda tunnet, et kaheks kuuks ongi mul päris oma hobune. Olen ju kaua teada tahtnud, mis tunne see on. Paistab päris hea olevat!
Hetkel olen Tallinnas. Kooliasjad kutsuvad. Aga seekord olen ma tõesti turist, kellel pole isegi telefoni, sest aku sai tühjaks. Ja olen sellega leppinud, et telefoni pole. Ongi huvitavam ehk.
1. jaanuaril hakkasin logistilisi plaane tegema, kuidas ennast ja üht armast kauboi hobust Märjamaale transportida. Tuleb tõdeda, et aasta esimesel päeval logistilisi plaane teha ei tasu - ma olin ainuke kaine ja ainuke ilma pohmellita.
Aga nagu kombeks, sujus lõpuks kõik erakordselt sobivalt. Sain transpordi läbi juhuse ning asusingi kaheks kuuks Märjamaale elama. Esmamulje on ilmselgelt meeldiv. Muidugi, igatsen Hiiumaad ja kogu seda muinasjutulist elu, mis seal on, aga väike paus on siiski alati teretulnud. Ja ei saa kirjeldada seda tunnet, et kaheks kuuks ongi mul päris oma hobune. Olen ju kaua teada tahtnud, mis tunne see on. Paistab päris hea olevat!
 |
| see väike loom toob mulle palju palju rõõmu. |
Hetkel olen Tallinnas. Kooliasjad kutsuvad. Aga seekord olen ma tõesti turist, kellel pole isegi telefoni, sest aku sai tühjaks. Ja olen sellega leppinud, et telefoni pole. Ongi huvitavam ehk.
No comments:
Post a Comment