Friday, March 8, 2013

...

Vahepeal, Märjamaalt saarele tulles, jäin Haapsalusse korraks peatuma. Haapsalus elab üks väga tore tüdruk Raili, üks vinge aktivist. Igatahes, tal külas olles läksime üks õhtu Lihulasse koolitusele. Mina muide võtsin sinna koera kaasa ja ta käitus ideaalselt. Kõik rahvas oli temast suhteliselt sillas. Vahepeal käisime temaga koos veel raudteed ehitamas, kinos, kõrtsus peol. Võin julgelt väita, et Präänik on väga hea iseloomuga koer ning kohaneb minu kaootilise elustiiliga hästi.

Lihulast tagasi olin kahele võõrale noormehele kaine rool ning sõidu käigus kutsusid nad mind järgmisel päeval Lätti lumelauatama. Mõtlesin, et kuna ma nüüd jälle vaba hing olen, miks mitte. Mõeldud-tehtud. Sõitsime Lätti kohale, aga mäele jõudes avastasime, et mägi oli just sel päeval hooldustöödeks suletud. Mis seal siis ikka, sõitsime siis Kuutsemäele. Ma olin lumelauaga ainult paar korda varem sõitnud, aga küllalt hästi kukkus välja... Üldse, meie 800 km tripp kukkus hästi välja. Uskumatu, kuidas välimuse järgi hinnates suva tüübid olid tegelikult väga toredad Palivere noormehed, kes elavad täiel rinnal ja seiklevad päevast-päeva. Müts maha!

Koju jõudes olime mõlemad Präänikuga väsinud, mul olid lauatamisest isegi luud-kondid kanged. Aga siiski on kodus hea olla. Enam pole ma vist esimeses nooruses, kus nädalate kaupa trippimine ära ei väsitanud. Kodus koristasin, tegin mõnuga ahju alla tule ja kirjutasin lõputööle sissejuhatuse ära. Päris tore, et seda saabki nautides teha. Siiralt loodan, et selline lõputöö kirjutamise entusiasm kuskile ära ei kao...

Saarel olen paar korda oma armsa loomaga ratsutamas käinud, ilmad on ilusad, päike annb juba jõudu ja päevad on pikad. Täna plaanime pirukat ja kooki küpsetada ja siis naistepäeva puhul matkale minna. Mis küll elul viga?





Homme hakkan Tln poole liikuma, eriti nagu ei kutsu, aga peab kooli minema. Mis seal ikka, proovin sellega leppida. 

No comments:

Post a Comment