Thursday, November 26, 2015

(D. Kareva)

Su käsi puudutas mu puusa
kui kogemust kogemata.
Ei, mitte armuke. Muusa,
ma vastasin kogelemata.

Pilk viivuks kui kiivusest parkus -
pikk, peaaegu pahane.
Ah, armastus on nagu tarkus -
ta andes ei kahane.

Mark langes, kirjale kleepus,
jah, paraku, nõnda on lood:
mis ühes elus on eepos,
on teisele episood.

Las muusika meeled viib kaasa
ja mõtted puhastab patust.
Kes juhuse abikaasa,
see armastab paratamatust.



No comments:

Post a Comment