Kakuõnn

Üldse, nüüd tuleb õnne aknast ja uksest sisse.

Kõik laabub sujuvalt, saan uue auto endale soetada ning kaev sai ka korda. Ja hein sai küüni ja üldse, päris tore on.

Eile hilisõhtul lendas üks kakuline üle hoovi, suuruse järgi arvan, et kõrvukräts. Tervitas ja tekitas minust elevust. Kakkude nägemine paneb alati südame natuke puperdama ning on justkui märk, et olen õigel teel. Mõtestan seda enda jaoks lahti vähemalt nii. Nad tõesti meeldivad mulle!

Päev selline.

Vahel on lihtsalt tore, kui kohtad mõnd inimest pärast viit aastat ning nad ikka on olemas. Päriselt. See on tore, kui sõprussidemed endiselt soojad on. Aitäh, kallid inimesed.

Aga eile oli üks imelik päev. Auto andis otsad, kaevust hakkas sopavett tulema ning heinategu ei läinud libedalt. Korraks tekkis isegi kahtlus, et ma ei saagi hakkama. Kõike on liiga palju. Ja korraga. Praeguseks on see kahtlus ja imelik tunne ära läinud, tunnen täiega tuge ja usaldan elu. Ma saan hakkama. Kui selline tunne sees on, siis on palju palju parem. Ausalt :)

Vilsandi.

Hõissa! Jälle pulmapidu. Nii uhke ja nii palju sai ise peo loomises osaline olla. Oli meeldejääv. Perekond Kivisoo, õnne teile!

Ja pidu oli nii Vilsandi lähedal, et lihtsalt astusin läbi. Ja käisin Pangal ujumas.

Ja Hiiumaal käisin ka karja ajamas ja üliäge oli. I like it. Ja Sandraga vestlused on üle kõige ning meie suur lebo ka see kord oli mõnus. Väsisin ära peost ja melust ja siis puhkasin. Ja telefon oli paar päeva eemal, nii et peaaegu üldse ei kasutanud seda. See tegi puhkusest päris puhkuse!

Suursündmused.

Elu on ikka päris võrratu. Olgugi, et ilm pilves ja auto siduritross katkes... aga nii palju on ilu ka. Kõik kulgeb hästi, kuigi planeerimine ei ole minu kõige tugevam külg. Võib-olla ma õpin ja arenen, aga võib-olla jäängi selliseks unistaja tüüpi inimeseks. Ma ei tea. Igatahes proovin paremaks saada. Midagi hullu ei ole, aga plaan pole alati paigas. Panen suht hipit ikka.

Vahepeal oli 2 last mul hoiul, nii nädalane maapuhkus. Päris tore nädal oli. Saime väga toredalt koos aega veeta. Omal ajal, kui Tallinnas veel elasin, käisin neid pidevalt hoidmas. Olgugi, et siis nad olid alles beebid, nüüd juba suured lapsed. Elu võlu.

Ja üks tõsine suursündmus oli Kristeli ja Kalevi pulm. Hõissa! See oli nii ehe, päris ja veelkord päris. Palju toredaid inimesi üheskoos uue liidu sündimist tähistamas. Sõna otseses mõttes. Viina ei pakutud ja tervituseks oli ka alkoholivaba jook. Vaiko Eplik ja MeisterJaan võlusid ka päris hästi. Täiskuu. Oh, see oli võimas.

Ja koju jõudes ootas ees ülimalt turgutav saun. Okei, jooksin maha oma 7 km, aga siiski. Ja tegelikult jõudsid veel vahepeal mõned armsad inimesed külas käia, enne kui sauna jooksin. Ja veel enne oli Tartus nii kuradima tore Sandra ja Marko pool elu üle filosofeerida ja pisut magada. Tõesti olen tänulik.

kodu

tants hommikuudus

kiku ja kalev