Elu on ikka päris võrratu. Olgugi, et ilm pilves ja auto siduritross katkes... aga nii palju on ilu ka. Kõik kulgeb hästi, kuigi planeerimine ei ole minu kõige tugevam külg. Võib-olla ma õpin ja arenen, aga võib-olla jäängi selliseks unistaja tüüpi inimeseks. Ma ei tea. Igatahes proovin paremaks saada. Midagi hullu ei ole, aga plaan pole alati paigas. Panen suht hipit ikka.
Vahepeal oli 2 last mul hoiul, nii nädalane maapuhkus. Päris tore nädal oli. Saime väga toredalt koos aega veeta. Omal ajal, kui Tallinnas veel elasin, käisin neid pidevalt hoidmas. Olgugi, et siis nad olid alles beebid, nüüd juba suured lapsed. Elu võlu.
Ja üks tõsine suursündmus oli Kristeli ja Kalevi pulm. Hõissa! See oli nii ehe, päris ja veelkord päris. Palju toredaid inimesi üheskoos uue liidu sündimist tähistamas. Sõna otseses mõttes. Viina ei pakutud ja tervituseks oli ka alkoholivaba jook. Vaiko Eplik ja MeisterJaan võlusid ka päris hästi. Täiskuu. Oh, see oli võimas.
Ja koju jõudes ootas ees ülimalt turgutav saun. Okei, jooksin maha oma 7 km, aga siiski. Ja tegelikult jõudsid veel vahepeal mõned armsad inimesed külas käia, enne kui sauna jooksin. Ja veel enne oli Tartus nii kuradima tore Sandra ja Marko pool elu üle filosofeerida ja pisut magada. Tõesti olen tänulik.
 |
| kodu |
 |
| tants hommikuudus |
 |
| kiku ja kalev |
No comments:
Post a Comment