Asun rännuteele.

Nii. Asjad pakitud. Ja varsti olengi teel.
Põnev! Kuu aega kodust eemal.

3 aastat tagasi.

Täna vaatasin 3 aastat tagasi tehtud pilti. Präänik oli seal. Semu oli noorem, me kõik olime. Nii palju on igapäeva elu muutunud, olen täiega kasvanud. Nii mõnus on mõelda, mõnus on olla, mõnus on luua uut.

Praegu jäin haigeks natuke, nüüd paranen.
Täiskuu oli vahepeal.

Ujuma tahaks minna, aga ei julge, äkki jään veel haigemaks. Samas, jõe ääres käin täna ikka ära. Võtan naabrikoera kaasa.

Oh, kuidas aeg lendab ikka.

Jah. Kõik muutub. Ja liigub edasi. Valge ammu uues kodus, loodetavasti on tal hea. Ise olen uues kodus. Mul on parem ja liigun aina paremuse poole. Ja mõni on juba üldse edasi liikunud, teises eluvormis. 

Mõtisklen vahel, et ise peab vist sepatöö ära õppima, oleks kõige kindlam. Kuigi ei tundu just olevat amet, mis kutsub. Heh. Ja olgem ausad, pigem valin heade kapjadega hobused ja õpin värkimise ära. Sellega saan isegi hakkama, olen natuke kätt proovinud heades tingimustes heade tööriistadega. I can do it. Lihtsalt, hobuste arvu ei tasu tõesti väga suureks ajada. 

No vot. Kirjutan äriplaani, natuke on huvitav ka. Aga, arvutis töö tegemine pole mu suurim kirg ning nagu näha, hiilin ikka asjast kõrvale. Jätkan parem, enne kui õhtu kätte jõuab :)

Mis on rikkus?

120 km noorte MM. Finish oli elamus!

Penelope ja Paragon

Tõeline staar

Verona ja jäätised!

Täna hommikul küsiti minult selline küsimus: Mis on rikkus?

Tuli tunne sellele vastata. 

Olen jõudnud koju. Kodu on rikkus. Või väike osa sellest.  

Viinis. Fell in love!

sada aastat enne mind

kaks eeslit

i like them!

väike võlumaa

Koit Tikk, kes lihtsalt ei sündinud härrana. Aga on muidu suur mees. Suure tähega. Aitäh!

Ja reisi meenutuseks piltide laadimine eriti ei õnnestunud. Võib-olla viin selle aktsiooni ühel hetkel lõpuni, aga praegu sai nii palju nagu sai. Rohkemaks meil hetkel pole võimekust siin Mäekalle talus. Kahju, sest seda kübaratiimi tahaks kohe kõigile tutvustada. Nii tore oli koos tegusid teha.

Meil läks võistlus hästi. Kõik kolm eestist pärit hobust lõpetasid raja. Edukalt. Mõni edukamalt kui teine. Nii mõnus võistlushasart üle pika aja. Kõik toimis kui kellavärk, mõni viperdus tekitas nii tugevaid positiivseid emotsioone. Ja sai piisavas koguses nalja. Tagasihoidlikult tulemustest. Väga võimas energia, palju-palju murkasid araabiamaadest ja üle 300 kiire, kestva hobuse. Suur osa neist startis 120km rada. Matkamine. Jooksmine. Lossid. Imed. Viinamarjad. Ja isegi veini mekkisin. Ja loomulikult ei tasu unustada 2500 km autosõitu. See on ka omaette elamus mõni päev ja öö autos veeta. Unerütmi tõmbas igatahes sassi ja olen nüüd öösiti üleval. Ja päeval teen tööd. Ja hommikul magan natuke õndsat und. Võiks öelda, et hobused ja hobukultuur on rikkus.

Kas edu ja rikkus just sünonüümid on, aga edu oskan ma enda jaoks defineerida läbi A. Robbinsi tsitaadi:

SUCCESS IS DOING WHAT YOU WANT,

WHEN YOU WANT,

WHERE YOU WANT,

WITH WHOM YOU WANT,

AS MUCH AS YOU WANT.

Kas midagi sellist on rikkus? See on ka ilu. Rõõm. Kodu. Pere. Sõbrad. Inspiratsioon ja armastus. Küllus!Absoluutselt iga olend naudib seda... või vähemalt iga terve olend. Võiks vähemalt. Ja ahneks ei saa ka minna, sest ahnus sööb päris rikkuse ära. Uhkus ka.

On vist olemas selline rikkuse liik nagu hingerikkus. Tunnen, et inimestel, loomadel, lindudel, putukatel, roomajatel, taimedel jms on vaim. Hing. Keha. Hingerikkus. Mõnel puhul võib aga rikkuse asemel võtta võimust hingevaevus. Huvitav oleks seda nimetada hingevaesuseks, aga ÕS-ist kahjuks see sõna veel puudub. On ju kasutusel igasuguseid väljended: hing on vaevatud, hing valutab, hing jäi kinni. 

Vahel olen ma ise ka kinni. Lukus. Hoian oma varandust ja eluväge peidus. Elurõõmu panen eriti kindlasse kohta kuskile kõrvalisse kohta, et ühel päeval ta sealt välja kaevata. Ei ole osanud end väärtustada igas hetkes, ajas, olukorras. Tegelikult on ju ülioluline iseennast oma eluloos peategelaseks kirjutada. Lukus olekus ei ole see  aga võimalik. Seega, julgen väita, et rikkus on sõprus ja rahu iseendaga. Kui oskad endast hoolida ning endale parimat pakkuda ja oma keha hoida.

Rikkus on elukunst.

puhkusel 2

Hobuste vähendamise aktsioon ei õnnestu eriti. Müüsin ühe maha, ostsin kaks asemele. Aga nad on alles beebid. 

Aaria

Aroonia

Puhkamine läheb aina paremaks. Pakin just asju ning sõidan Itaalasse. Sain asjad korraldatud. Hea töö!

Eile hilisõhtul tuli vend külla. Ülihuvitav on ikka lähedastega vestelda ja maailma asju arutada. Ise käisin muidu Tallinnas eile. Päris pikk sõit, aga samas oli mõnus ja tore ikka. Ja vana Renault vedas tublisti välja. 

Puhkusel.

pilt internetiavarustest, autor teadmata

Ongi puhkus. Järgmine planeeritud tegevus on alles laupäeval, sinna on oma mitu päeva aega. Toimetusi jagub ka puhkusepäevadesse, aga siiski kuidagi vabam on olla. Eile tahtsin oma sisemaailma avastada, aga märkmik natuke nagu segas. Naljatades soovitas sõber selle ära põletada. Seda ma siiski ei teinud, aga otsustasin, et kuniks laupäevani ma uusi kohustusi ei võta. Ühe võstin tegelikult juba... peaksin käima Räpina külje all üht hobust vaatamas. Peab lihtsalt aja maha võtma ja autoga natuke ringi keerutama. Õnneks, mul on mugav auto ning selline väike ring tundub isegi mõnus väljasõit. Kindlasti jääb tee peal nii mõnigi sõber ette, kellele on hea ja tore tere öelda.

Eile käisin Mustjões ujumas, paradiisirannas. Omamoodi jahe vist oli, aga mõnus oli ka. Ja veised teisel pool jõge olid ka päris toredad elukad. 

Mulle öeldi täna ka üks ilus tagantjärele tere. Sünnipäevaks vist.

Soundtrack: Põhja Konn


Õige puhkus on ikka seiklusrohke. Täna pakuti võimalust esmaspäeval Itaaliasse sõita, lähen kestvusratsutamise MM-le kaasa elama ning eestlaste tiimi toetama. Loodan, et saan kodus asjad 10ks päevaks korraldatud. Usun, et saan. Ma olen ju osav! :D

Sünnipäeva post.

Peamine aeg, mil siia sissekandeid teen, on siis kui ma rongiga sõidan. Hetkel olengi teel pealinna poole. Lähen koolitusele, saan targaks ning saan õdede-vendade ning mõne sõbraga kokku. Natuke tore on ka üle pika linna jõuda. Võib-olla rongis on hea postitusi teha, sest siin on aega. Olen justkui rohkem internetiga seotud, pean paigal istuma.

Muidu ma ikka rabelen natuke. Talu vajab hoolt ning sügistoimetused ja ehitustööd vajavad tegemist. See aasta tahaksin harjaplekid kõrvalhoonetele panna ning talli parandustöid pole enam kuhugi edasi lükata. On aeg need ära teha.

Hobuste arvu vähendan enne talve. On lihtsam ja loogilisem. Jääb rohkem aega iseendaga tegelemiseks, on vaja endale otsa vaadata ning elada. Tõenäoliselt läheb Groy Hiiumaale, Teemant Soome. Ja mina soetan endale lähiajal ühe noore hobuse juurde, aga tema toon koju alles jõuludeks. Siis, kui Kariibidelt tagasi jõuan.

Ja väike kodune pildiseeria ka:

valvur MÜTSU

ITI

krokodill hoovi peal

troonil

ja tulebki  sügis.

Eesti Pulm

Ja kolmas pulm ka külastatud. Selles pulmas mängisin mina kutsarit. Päris hea kogemus!

Talu otsib hoidjat!

Tervist.

Minul on plaan väikesele puhkusele sõita novembri kuuks.

Praegu on pool ajast n-ö koduhaldjas olemas, aga otsin head inimest/perekonda 11.11-28.11.2017 talu valvama. Kedagi sellist plaanin leida, keda selline maaelu kogemus tõmbaks, kes kohe päriselt tahaks mõne nädala mu pool toimetada ja loomi vaadata ja ahju kütta. Hetkel on huvilisi küll, aga kindlat kokkulepet veel sõlmitud ei ole. Niiet, kes esimesena kokku lepib, see saab mu valdused enda käsutusse :)

Lisan siia mõne pildi ka enda majapidamisest ühel heal päeval!

Kohvile!

Käisime Pennyga hommikukohvil Valga Statoilis. Tubli hobune, saime kõik väärt kogemuse. Pühapäeval osaleme Eesti Pulmas temaga, oligi väike linnasõidu harjutamine :)

Kakuõnn

Üldse, nüüd tuleb õnne aknast ja uksest sisse.

Kõik laabub sujuvalt, saan uue auto endale soetada ning kaev sai ka korda. Ja hein sai küüni ja üldse, päris tore on.

Eile hilisõhtul lendas üks kakuline üle hoovi, suuruse järgi arvan, et kõrvukräts. Tervitas ja tekitas minust elevust. Kakkude nägemine paneb alati südame natuke puperdama ning on justkui märk, et olen õigel teel. Mõtestan seda enda jaoks lahti vähemalt nii. Nad tõesti meeldivad mulle!

Päev selline.

Vahel on lihtsalt tore, kui kohtad mõnd inimest pärast viit aastat ning nad ikka on olemas. Päriselt. See on tore, kui sõprussidemed endiselt soojad on. Aitäh, kallid inimesed.

Aga eile oli üks imelik päev. Auto andis otsad, kaevust hakkas sopavett tulema ning heinategu ei läinud libedalt. Korraks tekkis isegi kahtlus, et ma ei saagi hakkama. Kõike on liiga palju. Ja korraga. Praeguseks on see kahtlus ja imelik tunne ära läinud, tunnen täiega tuge ja usaldan elu. Ma saan hakkama. Kui selline tunne sees on, siis on palju palju parem. Ausalt :)