Mis on rikkus?

120 km noorte MM. Finish oli elamus!

Penelope ja Paragon

Tõeline staar

Verona ja jäätised!

Täna hommikul küsiti minult selline küsimus: Mis on rikkus?

Tuli tunne sellele vastata. 

Olen jõudnud koju. Kodu on rikkus. Või väike osa sellest.  

Viinis. Fell in love!

sada aastat enne mind

kaks eeslit

i like them!

väike võlumaa

Koit Tikk, kes lihtsalt ei sündinud härrana. Aga on muidu suur mees. Suure tähega. Aitäh!

Ja reisi meenutuseks piltide laadimine eriti ei õnnestunud. Võib-olla viin selle aktsiooni ühel hetkel lõpuni, aga praegu sai nii palju nagu sai. Rohkemaks meil hetkel pole võimekust siin Mäekalle talus. Kahju, sest seda kübaratiimi tahaks kohe kõigile tutvustada. Nii tore oli koos tegusid teha.

Meil läks võistlus hästi. Kõik kolm eestist pärit hobust lõpetasid raja. Edukalt. Mõni edukamalt kui teine. Nii mõnus võistlushasart üle pika aja. Kõik toimis kui kellavärk, mõni viperdus tekitas nii tugevaid positiivseid emotsioone. Ja sai piisavas koguses nalja. Tagasihoidlikult tulemustest. Väga võimas energia, palju-palju murkasid araabiamaadest ja üle 300 kiire, kestva hobuse. Suur osa neist startis 120km rada. Matkamine. Jooksmine. Lossid. Imed. Viinamarjad. Ja isegi veini mekkisin. Ja loomulikult ei tasu unustada 2500 km autosõitu. See on ka omaette elamus mõni päev ja öö autos veeta. Unerütmi tõmbas igatahes sassi ja olen nüüd öösiti üleval. Ja päeval teen tööd. Ja hommikul magan natuke õndsat und. Võiks öelda, et hobused ja hobukultuur on rikkus.

Kas edu ja rikkus just sünonüümid on, aga edu oskan ma enda jaoks defineerida läbi A. Robbinsi tsitaadi:

SUCCESS IS DOING WHAT YOU WANT,

WHEN YOU WANT,

WHERE YOU WANT,

WITH WHOM YOU WANT,

AS MUCH AS YOU WANT.

Kas midagi sellist on rikkus? See on ka ilu. Rõõm. Kodu. Pere. Sõbrad. Inspiratsioon ja armastus. Küllus!Absoluutselt iga olend naudib seda... või vähemalt iga terve olend. Võiks vähemalt. Ja ahneks ei saa ka minna, sest ahnus sööb päris rikkuse ära. Uhkus ka.

On vist olemas selline rikkuse liik nagu hingerikkus. Tunnen, et inimestel, loomadel, lindudel, putukatel, roomajatel, taimedel jms on vaim. Hing. Keha. Hingerikkus. Mõnel puhul võib aga rikkuse asemel võtta võimust hingevaevus. Huvitav oleks seda nimetada hingevaesuseks, aga ÕS-ist kahjuks see sõna veel puudub. On ju kasutusel igasuguseid väljended: hing on vaevatud, hing valutab, hing jäi kinni. 

Vahel olen ma ise ka kinni. Lukus. Hoian oma varandust ja eluväge peidus. Elurõõmu panen eriti kindlasse kohta kuskile kõrvalisse kohta, et ühel päeval ta sealt välja kaevata. Ei ole osanud end väärtustada igas hetkes, ajas, olukorras. Tegelikult on ju ülioluline iseennast oma eluloos peategelaseks kirjutada. Lukus olekus ei ole see  aga võimalik. Seega, julgen väita, et rikkus on sõprus ja rahu iseendaga. Kui oskad endast hoolida ning endale parimat pakkuda ja oma keha hoida.

Rikkus on elukunst.

Kirjutan.

Kirjutamine kui harjumus on hääbunud ajapikku. Ajal, mil Hiiumaal elasin, kirjutasin ikka igapäevaselt. Nüüd haaran pastaka kätte pigem kord kuus või nii. Ei oska kirjutamiseks nii palju aega enam leida. Aga küll see tagasi tuleb. Iga asi õigel ajal :)

Üks hobune Teemant läks kooli, je-jee. Paul pakkus mulle Semu (& teisi hobuseid) kasutada, aga nüüd ei ole tükk aega mu kõnedele enam vastanud. Õnneks, saan enda 5 hobusega siin kodus hästi hakkama ning nad rõõmustavad mind igapäevaselt.

Õhtud on nüüd pikad ja pimedad, lugemisharjumus tuleb tagasi. Mõne öö olen mõne hea raamatu seltsis veetnud. Väga mõnus! 

Meil on uus kass Kilu. Üks tore loom. Selline pisike must kass. Itiga on vaikselt sõpradeks saamas. Kilu on rendikass, võib-olla ühel päeval kolib oma uude koju oma pere juurde tagasi. 

Nädalavahetusel tulevad Seiklejad külla, on Seiklejate Klubi sünnipäeva matk, mille korraldamises kaasa löön. Võtan poni kampa ning teeme ära. Päris tore.

Olen muidu suht tubli ja entukas maailmakodanik. Aga mul on sellised tarbimisharjumused, mis on tekitanud olukorra, et mul on liiga palju asju. Jagan pidevalt ka sõpradele igasugu asju. Raamatuid. Kleite. Kauboi saapaid... aga ostan pidevalt asju juurde. Põhimõtteliselt, ma kulutan kogu raha, mille teenin. Ma pole reaalselt säästnud mitu kuud. Võib-olla olen mõne lennupileti isegi kogumiskontolt võetud raha eest ostnud. Tahan jõuda tarkusteni, et enda rahaasju edukalt ajada. Soovin jõuda sellise finantsvabaduseni, et saangi tegeleda sellega, mis meeldib. Nii palju kui meeldib, kellega meeldib. Praegu tegelikult olengi olukorras, et tegelen igapäevaselt sellega, mis meeldib. Mul on kodu, loomad ning töö, mida armastan. 

autor teadmata, internetiavarusest leitud pilt.

Otsustasin eile, et olen õnnelik. Kirjutan siinkohal välja ühe peatüki M. A. Singeri raamatust "Köidikuist vabanenud hing", mis inspireeris mul seda otsust vastu võtmast.

ELADES ELU

Tee tingimusteta õnneni

Kõrgem vaimne tee on elu ise. Kui sa tead, kuidas oma igapäevaelu elada, siis muutub iga kogemus vabastavaks. Kuid esmalt tuleb sul elule õigesti läheneda, muidu võib see sulleväga segadusseajav tunduda. Alustuseks pead mõistma, et tegelikult on sul siin elus ainult üks valik ning see ei puuduta ei sinu karjääri, ei otsust kellega abielluda ega seda, kas asuda jumalat otsima või mitte. Inimesed koormavad end liiga paljude valikutega ära. Kuid lõppkokkuvõttes võid kõik need valikud minema visata ning teha ainult ühe põhilise, kõige aluseks oleva otsuse: kas sa tahad olla õnnelik või sa ei taha olla õnnelik? Nii lihtne see ongi. Kui sul see valik on tehtud, siis muutub sinu teekond läbi elu täiesti selgeks.

Enamik inimesi ei julge lasta endal seda valikut teha, kuna nad arvavad, et see ei kuulu nende kontrolli alla. Öeldakse, et: "Nooh, muidugi ma tahan olla õnnelik, kuid mu naine jättis mu maha." Teisisõnu, inimesed tahavad olla õnnelikud, aga mitte siis, kui naine maha jätab. Kuid küsimus ei olnud selles. Küsimus oli väga lihtne: kas sa tahad olla õnnelik või mitte? Kui sa seda nii lihtsana hoiadki, siis näed, et tegelikkuses kuulub see sinu kontrolli alla. Asi on lihtsas selles, et sügaval sinu sees on terve rida eelistusi, mis sulle selle tee peal ette jäävad. 

Ütleme, et oled juba päevi eksinud ja ilma toiduta olnud, kuni viimaks leiad tee ühte majja. Jõuad vaevu uksläveni, kuid suudad end siiski püsti ajada ning uksele koputada. Keegi avab sulle ukse, vaatab sind ja lausub: "Jumal küll! Vaesekene! Kas sa tahad midagi süüa? Mida sa tahaksid?" Tõtt-öelda ei ole sul mingit vahet, mida  sulle pakutakse. Sa isegi ei taha selle peale mõelda. "Süüa" - on ainus, mis sa kuuldavale tood. Kui ütled, et vajad süüa, siis sa tõepoolest mõtled seda, ning siin ei puutu enam sinu eelistused asjasse. Sama kehtib õnnelik olemise kohta. Küsimus on lihtne: kas sa tahad olla õnnelik? Kui sinu vastus on "jah", siis ütle seda ilma tingimusi seadmata. Sest et küsimuse tõeline mõte on see: "Kas sa tahad olla õnnelik sellest hetkest alates terve oma ülejäänud elu, vaatamata sellele, mis juhtuma hakkab?"

Nüüd, kui oled "jah" öelnud, siis võib ikkagi juhtuda, et su naine jätab su maha või et su mees sureb või et aktsiaturg kukub kokku või sureb su auto kiirteel keset ööd välja. Sellised asjad võivadki praeguse hetke ning sinu elu  lõpu vahelisel perioodil juhtuda. Kuid kui tahad kõrgeimat vaimset teed kõndida, siis vastates sellele lihtsale küsimusele "jah", pead sa seda mõtlema tõsiselt. Ei mingeid kui'sid, ja'sid ega aga'sid. Küsimus pole selles, kas su õnn kuulub sinu kontrolli alla. Muidugi kuulub. Asi on selles, et tegelikult sa ei mõtle seda, kui sa ütled, et tahad kogu aeg õnnelik olla. Sa tahad sellele tingimusi seada. Sa tahad öelda, et niikaua kui seda ei juhtu ning niikaua kui see juhtub, oled sa valmis õnnelik olema. Sellepärast tundubki see sinu kontrolli alt väljas olevat. Mis iganes sinu poolt seatud tingimus piirab su õnne. Sul lihtsalt pole võimalik asju kontrollida ja neid sellisena hoida, nagu sina tahad, et nad oleksid.

Pead andma tingimusteta vastuse. Kui sa otsustad, et sellest hetkest alates oled terve oma ülejäänud elu õnnelik, siis ei ole sa mitte üksnes õnnelik, vaid sa oled valgustunud. Tingimusteta õnn on kõrgeim võimalik tehnika. Sa ei pea sanskriti keelt ära õppima või pühasid tekste lugema. Sa ei pea maailmast lahti ütlema. Sa pead lihtsalt tõesti ka mõtlema seda, kui sa ütled, et sa valid olla õnnelik. Ja sa pead seda mõtlema, vaatamata sellele, mis juhtub. See on tõeliselt vaimne tee ning see on Ärkamiseni kõige otsem ja kindlam tee, mis saab olemas olla.

Kui sa otsustad, et soovid tingimusteta õnnelik olla, siis juhtub paratamatult midagi, mis sulle väljakutse esitab. Just täpselt selline pühendumis-test vaimset arengut stimuleeribki. Ja kõrgemaiks teeks muudab selle just nimelt sinu pühendumise tingimusteta aspekt. Nii lihtne see ongi. Pead lihtsalt otsustama, kas murrad oma vannet või mitte. Kui kõik läheb kenasti, siis on lihtne õnnelik olla. Kuid niipea kui juhtub midagi keerulist, ei ole enam nii lihtne õnnelik olla. Leiad end lausumas: "Aga ma ei teadnud ju, et selline asi juhtub. Ma ei arvanud, et ma enda lennust maha jään. Ma ei arvanud, et Sally tuleb peole samasuguse kleidiga mis minul. Ma ei arvanud, et keegi mu uhiuut autot tund aega peale selle saamist mölgib." Kas oled tõesti nende asjade pärast valmis on õnnevannet murdma?

Võib juhtuda mustmiljon asja, mille peale sa varem isegi mõelnud ei ole. Küsimus pole selles, kas need asjad juhtuvad. Igasuguseid asju juhtub. Tõeline küsimus on see, et kas sa tahad olla õnnelik sõltumata sellest,  mis juhtub. Sinu elu eesmärk on elu nautida ning kogemustest õppida. Sa ei tulnud siia maa peale kannatama.. See ei aita kedagi, kui sa õnnetu oled. Olenemata sinu filosoofilisest uskumusest, on fakt, et sa sündisid ja et sa sured. Sellel ajal, mis nende kahe sündmuse vahele jääb, on sul valida, kas sa tahad seda kogemust nautida või mitte. Sündmused ei määra seda, kas sa oled õnnelik või mitte. Võid olla õnnelik lihtsalt selle pärast, et sa oled elus. Võid olla õnnelik, et kõik need asjad sinuga juhtuvad, ja võid olla õnnelik, et sa sured. Kui selliselt elada suudad, siis on su süda nii avatud ning su vaim nii vaba, et tõused taevastesse kõrgustesse.

Selline tee paneb sind ennast täielikult ületama, kuna pead lahti saama igast sellisest iseenda osakesest, mis võiks õnnele pühendumisele tingimusi seada. Kui tahad olla õnnelik, siis pead laskma minna sellel osal iseendast, mis melodraamat tekitada tahab. See osa arvab, et on põhjust õnnetu olla. Pead oma teatud isiksuseaspektid ületama ning seda tehes äratad sa automaatselt oma olemuse kõrgemad aspektid.

Lõppkokkuvõttes on elu kogemise nautimine ainuke mõistlik asi, mida teha. Oled planeedil, mis tiirleb keset absoluutset tühjust. Vaatle hetkeks seda reaalsust. Hõljud tühjas ruumis keset lõpmatut universumi. Kui sa juba kord siin oled, siis ole vähemalt õnnelik ja naudi seda kogemust. Sa sured niikuinii. Asju juhtub niikuinii. Miks ei peaks sa õnnelik olema? See ei anna sulle midagi juurde, kui elusündmustel end häirida lased. See ei muuda maailma, sa lihtsalt kannatad. Alati on midagi, mis sind häirida võib, kui lased sel end häirida.

Valik elu nautida saadab sind läbi kogu sinu vaimse teekonna. See iseenesest juba on üks vaimsetest õpetajatest. Iseenda tingimusteta õnnele pühendamine õpetab sulle kõike, mida sul iseenda, teiste ja elu olemuse kohta õppida on võimalik. Õpid oma meele, südame ja tahte kohta kõike. Kuid sa pead seda tõesti mõtlema, kui ütled, et oled terve oma ülejäänud elu õnnelik. Iga kord, kui osa sinust hakkab õnnetuks muutuma, lase sel minna. Tööta sellega. Kasuta enesesisendust või tee mida iganes sul avatuna püsimiseks teha on vaja. Kui oled sellele pühendunud, ei saa miski sind peatada. Mis iganes ka juhtub, sa saad teha valiku seda kogemust nautida. Kui sind näljutatakse ning üksikkongi pistetakse, siis lihtsalt veeda Gandhi moodi olles mõnusasti aega. Mis iganes juhtub, lihtsalt naudi sinu ees avanevat elu.

Nii keeruline kui see ka ei tundu, siis mis kasu sellest on, kui sa nii ei toimi? Kui oled täiesti süütu ning sind kinni pannakse, siis samahästi võid sa ju ka mõnusasti aega veeta. Milleks see hea on, kui sa seda ei tee? See ei muuda midagi. Lõpuks võidad sa vaid siis, kui sa õnnelikuks jääd. Tee sellest mäng ning ole õnnelik kõigele vaatamata.

/---/ 

Jätkan hiljem. Võib-olla.

-- Mark Twain

-- Hendrik Väli

aega veel on
vähemalt pool tundi
üks sigaret käib ringi
ja liidab meid

aega veel on
paar mõtet tõusevad lendu
ja kaovad puude vahele
või latvu või juurtesse

aega veel on
heita selili mättasse
ja sulgeda silmad
ja lahustuda õhtusse

aega ikka veel on
kuigi kellad kindlalt käivad
ja tuntavalt hämardub

-Vilsandi inspireerib-

Ei aeg ei peatu

Seekord tulin Hiiumaalt Tallinnasse Maailma usundite eksamit tegema. Eksami ukse ees nägin vana klassiõde Evelini, kes ilmselgelt polnud ka miskit suurt õppinud. Kuid eksam ise oli väga lihtne, olin isegi kergelt üllatunud. 15 min ja valmis - mõtlesime Eveliniga, et vanade aegade meenutuseks võiks koos väikse lõuna teha. Mõte hea - teostus hea. Kui mitte isegi öelda, et ideaalne!

Hiljem ajasin paar vajalikku asja joonde ning sain Mariaga kokku. Balti jaamast istusime vanale tuttavale 16.31 väljuvale Viljandi rongile, kuid enne võtsime rasva kapsapirukaid ja kohalikke burkse ka. Jõudsime Kiisale. Nagu vanasti leidis meid sealt eest maitsev söögiorgia ja palju nilbeid nalju. Aga kõige selle jama kõrvalt jõudsime siiski ka väikse leili visata ja maailma asjade üle pisut filosofeerida.

Mingi hetk jõudsime Tallinnasse, tegin karge jalutuskäigu Mustamäelt Kalamajja, läksin Merlise, Kriisu ja Korova juurde. Kõigepealt, tuli see söömaorgia pohmell kuidagi ära lahendada ja see õnnestus igati hästi, sest sealmail ootas mind soe risotto ja muud head-paremat ka. Noh, kvaliteet läks tagasi kvantiteedist ette!! Ja siis aitas Kriisu mul CV-d ja motivatsioonikirja kirjutada (mõtlesin, et äkki oleks tore sügisel kaheks kuuks Gruusiasse vabatahtlikkuks minna). Ma olen talle ikka üdini tänulik!

Seejärel suundusin Hella Hundi parki, kus kohtasin Antsu, Elinat ja Andreast. Mingi hetk liitusid ka Kaisa ja Rebane, aga nad olid suht unekollid. Oli igati pull istumine, Ants ja Elina on juba praegu väga elevil oma suvise Hiiumaa tripi pärast :D:D

Ja siis sain Jan Leo Grauga kokku. Tema on müstiline. Juba ainuüksi tema nimest võib kunsti välja lugeda. Läksime ta ratast ära viima, aga kuidagi jäime siiski tema juurde juttu ajama, kus tuli ootamatult imeline kunstinäitus - ma arvan, et üks suuremaid kunstielamusi minu elus.

Varahommikul, kui kogu linn veel magas, astusin läbi hõreda vihmasaju Kaisa ja Meeliku kodu poole. Olemine oli kergelt täiuslik ning taustaks mängis Vikerraadio. Laul, mis mind liigutas, on juba vana, armas, tuttav, aga polnud varem seda kunagi niimodi kuulanud. Sügav.

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab.

Ja päevad läevad ja aastad mööduvad.

Ja sul on kiire, on väga kiire, sa aina kuhugi tõttad.

Ja päeva püüad ja märkamatult õhtu ongi käes.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei. 

Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi kesk vaikust kiirustamata.

Sest aastad läevad ja päevad mööduvad.

Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead, kuhu nii tõttad.

Kui ootad veidi, näed, järele sul jõudnud ongi päev.

...

walking or flying brave, a little bit naive and with a smile forward...

-- Doris Kareva

Must aurav kohv. Ja tasa langeb lund
Ja suhkur lahustub
Sul värisevad käed
Ja mõnel lapsel tuleb Prantsus Keele Tund
Ja teised lapsed kelgutavad mäel

Kes teeb sel juhtub. Aga kõik ei tee
Ja kõik ei tahagi
Ja ongi tore
Sa tellid ettekandjalt sidruniga tee
Ja tunned rõõmu, et sa üldse oled

-- Fs-i luuletus

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1666391

Maailm on omal kohal.

-- Eckhart Tolle (film)

kuni 26. veebruar 2012 näeb seda YouTube'i vahendusel. Soovitan soojalt!
See võtab kokku ka Vipassana meditatsiooni idee, mida ma ise kuidagi sõnadesse pole suutnud panna.




http://www.youtube.com/watch?v=Z9PPsYBh7Ak

Tundeterroristid

Üks ärevil mees tuli jooksuga Sokratese juurde. ” Kuule Sokrates, ma pean sulle rääkima, mis su sõber…”

„Pea kinni!”, katkestas teda Sokrates. „Kas lasksid ikka selle, mida sa mulle rääkida tahad, läbi kolme sõela?”

„Läbi kolme sõela?” päris teine imestunult.

„Jah, mu sõber, läbi kolme sõela. Vaadakem, kas see, mis sa tahad mulle rääkida, läheb sealt läbi. Esimene sõel on tõe sõel. Kas sa kontrollisid järele, et kõik, mida tahad mulle rääkida, on ka tõsi?”

„Ei, ma kuulsin nii räägitavat ja…”

„Nii-nii. Aga kindlasti kontrollisid seda teise, headuse sõelaga. On see, mis sa mulle rääkida tahad, kui see ka tõeks ei osutu, vähemalt hea?”

Kõhklevalt vastas teine mees: „Ei, seda nüüd küll mitte. Vastupidi…”

„Siis,” katkestas filosoof, „kasutagem kolmandat sõela. Küsigem, mis vajadus sunnib sind mulle seda jutustama, mis sind nii väga erutab.”

„No vajadus see just ei ole…”

„Niisiis,” naeratas Sokrates, „kui see ei ole ei tõsi ega hea ega vajalik, siis jäta see sinnapaika ja ära koorma sellega ei ennast ega mind!”

Kindlasti juhtub päris tihti, et inimesed hiilivad sulle külje alla, et sobival hetkel kogu negatiivne rämps, mida nad on päeva jooksul kogunud, sinule kaela kallata. Kui lased sel vastupanu avaldamata sündida, siis näed, kuidas vestluspartner silmnähtavalt kergendatult jalga laseb, kuna sind jääb vaevama maotu ja vastik tunne. Korraga langeb tuju nulli või valdab äkki tunne, et oled raskemaks muutunud.

1. Tõde: kas see, mis mulle äsja räägiti, on tõesti tõsi?

2. Headus: kas selle teabe taga peitub hea kavatsus?

3. Kasu: kas mul on seda infot tõepoolest vaja?

Selle harjutuse mõte ja eesmärk on kontrollida oma sugulaste, tuttavate ning sõprade ring läbi tundeterroristide osas ja vähendada negatiivsete mõjude osakaalu.

“Ma luban, et ei tee seda enam mitte kunagi,” tõotas õpilane vanale meistrile. “Võtan tagasi kõik, mis ma olen teie kohta rääkinud.”

Meister vaatas õpilasele tõsiselt otsa. “Mul ei ole põhjust sind karistada või minema saata, sest sa oled alles õpilane. Aga sa pead aru saama, mis sa tegid.”

“Ma olen kõigeks valmis, ” kostis õpilane langetatud päi.

Meister tõusis, läks lauta ja tuli tagasi tapetud kanaga. “Vii see kana oma ulualusesse, mis asub sinu majast saja sammu kaugusel,” ütles ta. “Teel sinna kitkud kana ära. Ühe sule viskad vasakule ja teise paremale. Siis tuled tagasi.”

Õpilane, kes oli oodanud märksa raskemat ülesannet, läks silmnähtavalt kergendust tundes oma elupaika ning jagas teel juhatuste kohaselt suled vasakule ja paremale.

Kui ta hiljem jälle oma meistri ees seisis, küsis ta, mis tal nüüd teha tuleb.

“Mine nüüd tagasi oma majja ja korja kõik suled jälle kokku.”

Õpilane kogeles hämmeldunult: “Ei ole ju kuidagi võimalik kõiki sulgi jälle kokku korjata. Ma loopisin neid valimatult vasakule ja paremale. Vahepeal on tuul nad igasse ilmakaarde laiali puistanud. Kes saaks neid jälle kokku korjata?”

Meister noogutas tõsiselt: “Seda ma tahtsingi kuulda! Täpselt sama lugu on laimujuttude ja valesüüdistustega. Kui need on kord juba laiali puistatud, lendavad nad ringi, nagu ise tahavad. Kuidas saaks neid siis enam tagasi võtta?”

Õpilane ei öelnud midagi. Ta oli oma õppetunni kätte saanud.



Raamatust “Tundeterroristid ( kuidas neid ära tunda, läbi näha ja relvituks teha)”. Helmut Fuchs Andreas Huber
Saksa keelest tõlkinud Krista Räni








-- mind pani igatahes mõtlema.

-- Jim Rohn

"Motivation is what gets you started. Habit is what keeps you going."

-- S. Toller

On palju asju, mida sa ei saa kontrollida.

Sa ei saa kontrollida ilma, liiklust, oma ülemuse käitumist või spordivõistluse tulemust.

Kuid on üks asi, mida sa saad kontrollida: OMA SUHTUMIST.

Sa ei saa kontrollida ilma, aga sa võid vihmas laulda.

Sa valitsed omaenda tegusid ja reaktsioone.

Sina valid, kas vihastada või jääda rahulikuks,

kas olla optimistlik või negatiivne. Kontrolli oma vaimset hoiakut.

Otsusta olla positiivne mõtleja!

Iga päev on "osaliselt pilves". Pilvede taga paistab päike. Otsi päiksekiiri!

Kujunda harjumuseks otsida parimat halvima asemel.

Naerata, ja jäta teine inimene rahule!

Lõppude lõpuks on see sinu elu. Võta selle üle kontroll!

Sa oled see, mida sa mõtled.



(S.Toler "Minut iseendale.Mehed")

-- unknown

“People were created to be loved, things were created to be used; the reason why the world is in chaos right now is because things are being loved, and people are being used.”

-- Doris Kareva

Tundub, et tuleb tund, millal tuleb midagi ära tunda. Midagi muuta, eelkõige eneses. Midagi teha, et Maa peal heledam hakkaks.

-- Buddha

”There is no way to happiness, happiness is the way”

...

"Ära pahanda kui ma olen veel veidike rumal.
Las ma kasvan Su kõrval mu armas ja ainuke Jumal!"

-- N. D. Walsch

NAUDI KÕIKE! ÄRA VAJA MIDAGI!

Kes ei lähe edasi...

.




...läheb tagasi!

-- Jeanette Winterson

Mingil elu hetkel peame me kõik valima, kas jääda sellesse valmisehitatud maailma, mis võib küll turvaline olla, või liikuda edasi senitundmatusse ja uude isiklikku ruumi, sageli teisele poole tuntud piire.

-- unknown

I do not want to become better than anyone. I want every day to be better than yesterday.