@ puhkusel

Kuradi hipi olen. Rändan ringi. Kui puhkus läbi, siis kirjutan siia ka miskit :)

-- Indigolapsed

http://www.youtube.com/watch?v=aUrIGsqwkRk

-- see Indigolaste laul on mulle alati meeldinud! Ja kuna täna käisin just kontsertil ka, siis on teemas. Kontsert oli hea, lõbus.
Pärast toimus liiga palju müstikat, ei taha uskuda, et sellised asjad üldse võimalikud on!
Ma sain jälle palju targemaks. Ja mis põhiline: usaldan, usaldan ja usaldan.

@ Vihterpalu

Käisin sõbra sünnipäeval meie vanas tuntud peokohas - Vihterpalus. Lihtsalt naljakas mõelda, et ainult aasta tagasi olid kõik meie peod elavad, jõulised, purjus, naljakad. Täpselt aasta tagasi olime ju meeldejääval Eurotripil, ainult nali, pilti pilti ja purjus... aga nüüd, oleksime justkui vanaks jäänud. Kõik olid vaiksed, tasakaalukad, rahulikud, märkimisväärselt kained. Tundub, et ainult mina pole muutunud vaid ka kõik teised. Või mulle lihtsalt tundub nii :)

Stemenaaliga läksime varahommikul jalutama, sihiks oli vana mahajäetud kasarmuhoone katus. Selle ilusa jalutuskäigu võib samahästi safariks nimetada: nägime küllaltki lähedalt kitse ja tervet metssea peret. Ilus.

what do i want to be in 5 years?

-- postsecret.com

uus elu

Eile päeval nägi ilmavalgust üks imeilus Mona. Ja mul on au sellisele imepisikesele türdukutirtsule tädiks olla. Süda hõiskab rõõmust!

päikesetõusud.

Elutempo on muutunud mõnusalt suviseks: juba päris mitmel järjestikusel hommikul olen olnud päiksetõusu ajal ärkvel ja nautinud seda imelist vaadet. Ja kui päeva alustada nii varakult või lõpetada nii hiliselt, siis tõesti tunduvad päevad nii teguderohked. Unevajadus on talvel suur, aga suvel vist mitte nii väga :)

discover the world

.



-- kord sain sellise vahva postkaardi! Ja praegu ma avastangi maailma, mis on nii huvitav ja nii maagiline.

Minus on nii palju elurõõmu, et ei oskagi seda kuskile paigutada; mitte kunagi varem pole sellist tunnet olnud. Ja mitte kunagi varem pole elu nii lihtne tundunud. Ja mitte kunagi varem pole kõik nii sujuvalt veerenud. Ja mitte kunagi varem pole elu nii pingevaba olnud. Ja mitte kunagi varem pole ma endast nii palju lugu pidanud. See on muide ilmatult tähtis! Enesest lugupidamine on justkui kõige muu alus. Varem petsin end iga päev, nüüd enam mitte nii tihti.

Ja tõesti mulle tundub, et olengi selle teeotsa üles leidnud, mida mööda soovin oma elurännakut käia. See on ilus, siiras, vaba tee. Ma ei tea, kuhu see tee viib, aga selles ilu peitubki. Mul ei ole väga spetsiifilisi ootusi; mul on südamelähedased unistused, millesse ma ei ole üdini klammerdunud. Ja ma olen tasapisi elu usaldama ka hakanud (muide, elu tõesti üllatab oma imedega). Kui asjad ei lähe päris nii, kui unistan, siis see on ju minu enda valik, kuidas ma sellesse suhtun. Ma võin saada pahaseks ja pettuda, aga täpselt samamoodi võin ma sellest ilgest sitast otsida üles mõne imepisikese kingituse ning selle üle rõõmustada. Kes ütles, et peab igas ebameeldivas olukorras pettuma? Ma ei pea olukordadele üldse hinnangut ju andma. Kui nüüd mõelda, siis eluliselt tähtsaid olukordi pole minu elus vist olnudki... Seega, kas on misgisugustki mõtet end sitasti tunda?

Varem tundus mulle, et elus peab rabelema, peab midagi saavutama. Kogu aeg ketras peas selline mõtteviis, et kui kunagi rohkem aega on, siis teen seda, mida tõesti tahan.. kui kool läbi saab, siis lähen täpselt sinna kuhu tahan... jne. Ma lükkasin kõike edasi või vaatasin tagasi. Nii vähe aega veetsin ma selles praeguses hetkes. Tegelikult, kui nüüd korra mu mõttega kaasa tuled, siis mõtle, mis on su elu ülesanne? Keegi pole ju öelnud, et õige elu on selline, kus teed väga palju asju, mis sulle rõõmu ei valmista. Ja imevähe asju, mis on tõesti südamelähedased... Sest kui sa kohe PRAEGU ei alusta sellega, mida tõesti tahad teha, siis sa ei tee seda tõenäoliselt mitte kunagi. Ikka ja alati tulevad uued kohustused peale, mis tunduvad jube tähtsad. Aga kas on elus midagi tähtsamat kui tõesti elu nautida?

Keegi pole ka öelnud, et elu peab koosnema ainult probleemidest. Minu pea kubises veel mõni kuugi tagasi probleemidest. Ja kui alkoholi jõin, purju jäin, siis justkui unustasin oma muremõtted ja sain nautida hetke. Siis mul oli suva, mis teised arvavad ja mis järgmisel päeval edasi saab. Miks ma ei võiks siis kogu aeg niimodi tunda? Ma teen kõiki asju täpselt samamoodi või pareminigi, aga lihtsalt ma ei tekita iga asja ümber mingeid rumalaid probleeme. Jällegi - kui sügavalt järele mõelda - see on oma valik.

Ei tasu ka vanast asjast kinni hoida, sest seda pole ju enam olemas. See rong sõitis ära - on ees juba järgmine, pane selle peale oma negatiivne minevikukoorem. Pole ju mitte mingisugust vajadust ükskõik millist halba asja kaasas kanda. Pole mõtet viha endas hoida. Mis see annab sulle? See annab sulle mingi loo, mida jutustada. Aga kas sa tahad tegelikult sellises elurollis olla? Vaevalt. Mina igatahes enam ei tahtnud.

Ja minu elu tõesti toimib sedasi väga hästi. Mul on kogu aeg põnev, iga päevaga astun sammu edasi, mõnel päeval astun lausa kaks. See on minu tee ja ma ei mõtle üldse, et kõik peaksid samuti seda mööda käima. Igal matkajal on ju oma tuli :)
Nii kiiresti ongi kogu maailmapilt muutunud; selle "uue" maailma avastamine on minu jaoks kirjeldamatu. Mu elu on saanud tähenduse.

reason to smile

-- postsecret.com

õnneks leidub selliseid veidrikke veel

-- postsecret.com

Kes ei lähe edasi...

.




...läheb tagasi!

@ Kiisa

Iga päevaga läheb elu aina ilusamaks, lihtsamaks, loogilisemaks ja maagilisemaks. Ja see on hea. Võib-olla on see tingitud ka sellest imelisest päikesest, mis lõpuks pilvede tagant välja hakkas paistma. Võib-olla on see tingitud hoopis millestki muust. Vahet pole, tähtis on see, et mõnus on olla.

Selle nädalavahetuse veetsin ma Kiisal oma kauaaegse sõbranna Mariaga. Meil oli tõeliselt mõnus puhkus. Meil oli tõeliselt hea söögivalik. Meil oli tõeliselt hea kamin. Meil oli tõeliselt hea tunne. Meil oli tõeliselt sügav ja inspireeriv jutuajamine. Meil oli tõeliselt naljakas. Meil oli tõeliselt parim veesõda. Meil oli tõeliselt hea hea rongisõit koos krokodill Genaga. Meil oli tõeliselt kõrvetav ja pruunistav päikesevõtt. Meil oli tõeliselt hea jalgrattasõit läbi sääsepilvese metsa. Meil oli tõeliselt sügav uni ja tõeliselt maitsev hommikukohv. See oli kvaliteetaeg!


















Ka Tallinnasse tagasi jõudes oli mõnus. Nautisin ilusat ilma, head sööki, kaunist näitust, vahvat seltskonda, imelist jalutuskäiku Kalamajas ning taaskord omanäolist päikeseloojangut.

or second option :D

@ Kiili lähistel

Täna varahommikul nautisin oma elu parimat kohvi ilusa hommikuse kaste, linnulauluse ja päiksepaistelise looduse rüppes.

-- Jeanette Winterson

Mingil elu hetkel peame me kõik valima, kas jääda sellesse valmisehitatud maailma, mis võib küll turvaline olla, või liikuda edasi senitundmatusse ja uude isiklikku ruumi, sageli teisele poole tuntud piire.

aeg

Elu keeb täies hoos ning päevad on nii pikad ja valged, et und nagu polekski enam suurt vaja… Aeg tiksub teisiti. Hando Runnel on aja kohta kirjutanud: „Aeg on olnud vaeserahva ainuke võõrandamatu varandus. Aega härjal, aega orjal.“ Mida rikkamaks saab rahvas, seda vaesem ta on, seda vähem on tal puhast aega. Aeg on loodusandide või –varade hulgast seni inimteguri eest kõige kaitstum olnud. Kõike muud on inimene suutnud muundada või moondada, kõige muuga on ta osanud katseid teha, ajaga ei. Aeg on seni allumatuks jäänud. Tema algust ega otsa ei teata. Kui see nii on, on põhjust mõningaseks ärevuseks. Mis on selle pööraku põhjus, et järjest enam asendub ütlus „aega küll“ ütlusega „aeg on otsas“? Midagi tõsist peab olema.“ (H. Runnel „Väravahingede kriiksumist kuulnud“). Soovin Sulle südamest, et Sul ikka aega küll oleks! Et Sul oleks juunikuul ja teistel suvekuudel aega küll paljajalu murul käimiseks, aasadel ja metsas viibimiseks, oma kallitega koos olemiseks. Olgu Sul küllaga aega praegusest valgusrikkast ajast endasse väe ammutamiseks! Olgu sul küllaga aega lihtsalt olemiseks!



-- Minu meilikasti laekus lihtsalt selline kiri täitsa võõralt aadressilt. Lõbus!