Täna tegime väga põnevat tööd - kolisime vanad hobusetekid teise kohta. Ja mis tegi küll selle töö niivõrd põnevaks?! Nimelt see, et peaaegu iga teki vahel elas üks pisike ämblikupere... ja mina ei osanud neid eriti kartagi. Kuid, üks kohalik oskas neile nimetusi jagada ning nägin näiteks ämblikke, kes on maailmas nr 2 oma mürgisuselt, tapvat sind 2 minutiga. Ja siis nägin ka sellised, kes tekitavad sulle sellise haiguse, et su nahk ja lihased hakkavad tasapisi ära surema. Kummaline lihtsalt, kui mürgised saavad sellised pisitillukesed armsad süütud ämblikud ikka olla?? Ma püüan igatahes nüüdsest pisut ettevaatlikum olla, sest neid ämlikke pesitseb suht-koht kõikjal.
Ma pean tunnistama, et hästi tasakesi hiilis ükspäev väike koduigatsus mu sisse. Või noh, mitte kodu, aga Vilsandi saare igatsus. Ja ma ei tea miks - olen seal ainult 2 korda käinud... muidugi, need kaks korda olid imelisemad kui imelised, aga ikkagi. Ükskõik mida või keda muud võiks ju igatseda... saart igatseda tundub ikka omamoodi naljakas :D
Wednesday, December 28, 2011
Tuesday, December 27, 2011
Rutiin tapab.
Mis tunne on töötada näiteks kümme aastat ühes kohas, elada samas korteris, samade inimestega, seista iga päev samas bussipeatuses, sõita päevast-päeva sama bussiga edasi-tagasi, käia alati samas poes, korv alati sama kraamiga täidetud, kohata päevast-päeva ainult samasid inimesi? Või kakskümmend... kolmkümmend aastat. Huvitav?!
Minu elus on nii palju muutusi olnud, et üle poole aasta kestvat rutiini polegi "õnnestunud" kogeda.
Täna hommikul päiksetõusu ajal jalutasin linnulaulu saatel koplist hobust tooma ning see oli kuidagi eriliselt helge ja õnnis hetk. Kui keegi küsiks, et kas siis sellepärast tasus oma turvaline rutiinne elu ära lammutada, siis mu vastus oleks ilmselgelt: "Jah!"
Ka siin on rutiinne elu, aga kõik on teistmoodi, kui ma plaanin seda elada mõned kuud ning sellest rutiinist omajagu kasugi lõigata!
Ma hakkan vaikselt selgusele jõudma, mida ma tõesti tahan ning mis mind õnnelikuks teeb. Ja see on kuradi hea tunne!
Minu elus on nii palju muutusi olnud, et üle poole aasta kestvat rutiini polegi "õnnestunud" kogeda.
Täna hommikul päiksetõusu ajal jalutasin linnulaulu saatel koplist hobust tooma ning see oli kuidagi eriliselt helge ja õnnis hetk. Kui keegi küsiks, et kas siis sellepärast tasus oma turvaline rutiinne elu ära lammutada, siis mu vastus oleks ilmselgelt: "Jah!"
Ka siin on rutiinne elu, aga kõik on teistmoodi, kui ma plaanin seda elada mõned kuud ning sellest rutiinist omajagu kasugi lõigata!
Ma hakkan vaikselt selgusele jõudma, mida ma tõesti tahan ning mis mind õnnelikuks teeb. Ja see on kuradi hea tunne!
Saturday, December 24, 2011
Jõulud.
Eile oli meil jõulusöömaaeg grillipeo kujul. Sõime pizzat, võitlesime sääskedega, rääkisime lugusid madudest ja ämblikest ning vaatasime tähti. Kui nüüd üdini aus olla, siis jõulutunnet just ei tekkinud. Aga see selleks.
Siin oma majas on juba täielik loomaaed tekkinud: meil on kass Smokie, 2 koera, papagoi (kellele ma õpetan eesti keelt), paar ämblikut ja teised. Kahjuks pilte mul oma elust ei õnnestu siia lisada, sest Maria arvuti on suht pede ning ma ei oska häkkida ka. Niiet, peab hea kujutlusvõime olema :D
Siin oma majas on juba täielik loomaaed tekkinud: meil on kass Smokie, 2 koera, papagoi (kellele ma õpetan eesti keelt), paar ämblikut ja teised. Kahjuks pilte mul oma elust ei õnnestu siia lisada, sest Maria arvuti on suht pede ning ma ei oska häkkida ka. Niiet, peab hea kujutlusvõime olema :D
Friday, December 23, 2011
Saturday, December 17, 2011
@ Seymour, Australia.
Nii, nii. Kuna mul on arvutis Ubuntu ning netipulk, mille soetasin, ei tööta seal, siis kahjuks väga pikka sissekannet praegu ei tule.
Austraaliasse lend on ebamaiselt naljakas, tegime Hiinas oodatud ühe peatuse asemel kaks ning hulkusime sihitult mööda Hiina lennujaamasid ringi. Kuradi hiinlased!! Nende lennujaamad on segased, ebamäärased ja kummalised. Aga see selleks. Lennukis okupeerisime mõlemad Mariaga endale 3 istet ja magasime nagu notid. Söök lennukis ajab siiani oksejudinad peale. Ilmselgelt, polnud see kiita. Aga jah, me olime reisides väga ülemeelikud ja rebisime täiega kildu.
Melbournis lennujaamast välja astudes tervitas meid imemõnusjaheasoeenergilineheahehahea päike. See oli nii hea, et ma ei oska seda tunnet kirjeldada. Ma tulin siia kerge eelarvamusega, kuid juba esimesel hetkel hakkas mulle Austraalia oodatust palju palju rohkem meeldima... Mul on siin kuidagi hea ja kodune tunne, missest et tuvide asemel on kakduud ning koalaga saab tõtt vahtida ning saapad tuleb enne jalgapanemist tarantlitest tühjaks raputada. See kõik on omamoodi mõnus ja tsill. Ja see päike.... isver, see on tõesti mõnus. See aasta ma puudun jõuludest ametlikult. Eelmine aasta veetsin need ka palmi all, aga seeski oli kerge jõulutunne sees.
Koduigatsust mul veel ilmselgelt ei ole. Sest siin on niiiii mõnus. Töö meeldib mulle ka. Alustame hommikul kell 5, sest päeval läheb liiga kuumaks ning siis on siesta! See hobuste ja heina ja päikse lõhn on lihtsalt nii hea, et meenutab mulle eriti ägedaid suvesid tallides tsillides.
Kokkuvõtlikult on mul väga hea olla!
Austraaliasse lend on ebamaiselt naljakas, tegime Hiinas oodatud ühe peatuse asemel kaks ning hulkusime sihitult mööda Hiina lennujaamasid ringi. Kuradi hiinlased!! Nende lennujaamad on segased, ebamäärased ja kummalised. Aga see selleks. Lennukis okupeerisime mõlemad Mariaga endale 3 istet ja magasime nagu notid. Söök lennukis ajab siiani oksejudinad peale. Ilmselgelt, polnud see kiita. Aga jah, me olime reisides väga ülemeelikud ja rebisime täiega kildu.
Melbournis lennujaamast välja astudes tervitas meid imemõnusjaheasoeenergilineheahehahea päike. See oli nii hea, et ma ei oska seda tunnet kirjeldada. Ma tulin siia kerge eelarvamusega, kuid juba esimesel hetkel hakkas mulle Austraalia oodatust palju palju rohkem meeldima... Mul on siin kuidagi hea ja kodune tunne, missest et tuvide asemel on kakduud ning koalaga saab tõtt vahtida ning saapad tuleb enne jalgapanemist tarantlitest tühjaks raputada. See kõik on omamoodi mõnus ja tsill. Ja see päike.... isver, see on tõesti mõnus. See aasta ma puudun jõuludest ametlikult. Eelmine aasta veetsin need ka palmi all, aga seeski oli kerge jõulutunne sees.
Koduigatsust mul veel ilmselgelt ei ole. Sest siin on niiiii mõnus. Töö meeldib mulle ka. Alustame hommikul kell 5, sest päeval läheb liiga kuumaks ning siis on siesta! See hobuste ja heina ja päikse lõhn on lihtsalt nii hea, et meenutab mulle eriti ägedaid suvesid tallides tsillides.
Kokkuvõtlikult on mul väga hea olla!
Sunday, December 11, 2011
@ London
Nii. Seiklus algaski. Olen siis praeguse seisuga Londonis, ei pidanudki lennujaamas ööbima - leidsin couchsurfingu kaudu jumalast laheda hosti Igori. Üldse, siiani on reis väga sujuvalt kulgenud. Kohtasin siin Liselli, jõime Starbucksis mõned kohvid ja jalutasime ringi, käisime eriti lahedal Vintage-kohviku üritusel. Üldiselt on suht tsill, aga külm tuul poeb pidevalt nahavahele, kuid maha see ei tapa. Ja mis veel maha ei tapa, aga nalja teeb küll: maksin pagasi kohaleveo eest sama palju kui enda kohaleveo eest. Mina jõudsin Tallinnast Londonisse kuivalt, aga pagas läbimärjalt. Kus on siis õiglus?! Sama kallid piletid ju. Miks tema vaeseke pidi üksi külmas olema ja vihma nautima? :D
Saturday, December 10, 2011
Hüvasti Tallinn!
Aega on möödunud.
Omajagu.
Vaade maailmale on muutunud.
Omajagu.
Tahan või mitte,
aga oma südant kuulama pean
ning sammud eemale sellest linnast ma sean.
Oli palju säravaid lõbusaid aegu.
Sõbrad, ma igatsen teid juba praegu!
Kuid elu ongi üks suur muutus -
milleks siis takerduda?
On südamesoov mul lihtne.
Omajagu.
Vaade maailmale on muutunud.
Omajagu.
Tahan või mitte,
aga oma südant kuulama pean
ning sammud eemale sellest linnast ma sean.
Oli palju säravaid lõbusaid aegu.
Sõbrad, ma igatsen teid juba praegu!
Kuid elu ongi üks suur muutus -
milleks siis takerduda?
On südamesoov mul lihtne.
Wednesday, December 7, 2011
reality show idee
Mõtlesime siin just koos Joosepiga, et võiks teha sellise reality show, kus paneks täiskasvanud inimesed paariks kuuks koolikeskkonda ning vaataks, mis edasi saab - võidab see, kes õpetajale kõige rohkem meeldib!
-- Doris Kareva
Must aurav kohv. Ja tasa langeb lund
Ja suhkur lahustub
Sul värisevad käed
Ja mõnel lapsel tuleb Prantsus Keele Tund
Ja teised lapsed kelgutavad mäel
Kes teeb sel juhtub. Aga kõik ei tee
Ja kõik ei tahagi
Ja ongi tore
Sa tellid ettekandjalt sidruniga tee
Ja tunned rõõmu, et sa üldse oled
Ja suhkur lahustub
Sul värisevad käed
Ja mõnel lapsel tuleb Prantsus Keele Tund
Ja teised lapsed kelgutavad mäel
Kes teeb sel juhtub. Aga kõik ei tee
Ja kõik ei tahagi
Ja ongi tore
Sa tellid ettekandjalt sidruniga tee
Ja tunned rõõmu, et sa üldse oled
Monday, December 5, 2011
@ Tartu
Selle nädalavahetuse veetsin mõnusas ja vaikses Tartus. Plaanisin küll minna ainult üheks ööks Mari sünnipäeva tähistama, aga plaanid, plaanid.... nii tsill oli, et otsustasime ühe autotäiega lihtsalt pisut kauemaks jääda. Ja see oli väärt otsus - eelmisel õhtul oli ka saun soe, aga asjaolude kokkulangemise tõttu esimesel õhtul sinna ei jõudnudki. Igatahes, see lühike Tartu "reis" oli igati asjakohane ning ma nautisin seda täiel rinnal. Jõudsin enne reisi ikka Tallinnast välja ka! Isegi Reggae-diskol käisin tantsimas, mis oli ilmselgelt hea! Ja proovisime ka uisutama minna, kuid kunstjää oli nii ebamäärane ja mittelibe, et uisutamine osutus peaaegu võimatuks.
Kvaliteet!
Kvaliteet!
Subscribe to:
Posts (Atom)