saareelu

Ma lihtsalt lahmin siia pisut emotsioone.

Iga päevaga kisub elu aina sujuvamaks, lihtsamaks, ilusamaks. Mul pole iial varem nii kena suve algust olnud kui see aasta. Ma pole iial varem rohkem nauditavamat tööd teinud. Ma pole iial varem oma sõpru nii palju armastanud. Mul pole iial nii toredat noormeest silmapiiril olnud kui praegu. Ma pole iial varem nii ägedas kohas elanud. Mul pole iial varem kitsest sõpra olnud. Ma pole iial varem elu nii hästi mõistnud, ma pole iial varem loodust nii hästi mõistnud. Mu iga päev sisaldab täpselt seda, millest ma pool aastat tagasi unistasin. Dreams come true.








Täna öösel algas siis suvi. Eilne päev kulges eriti mõnusalt (nagu peaaegu kõik päevad). Igatahes, hommikupoole tegelesin hobustega, käisin Paragoniga - kes on üks hobune - megamõnusal matkal. Pärastlõunal tegin natuke tööd arvutis ja siis täpselt õige ajastusega saabus Liisi, kes tõi häid uudiseid. Nimelt, Juss sai load. Ilmselgelt, sellist suurt asja tasub minna tähistama. Mõeldud-tehtud, võtsime rattad ja väntasime Jussi juurde. Seal sai mõnusalt päikse käes lösutatud, laualt vana värvi kraabitud, naerdud, lastega mängitud, kommi söödud jne. Vaikselt hiilis siis õhtu peale, iga roju oma koju... aga Jussil tuli veelgi parem idee, load vaja ju järele proovida ning selle tarbeks sebisime endale ühe väikse armsa bemmipoisi. Ja sõitsime Kärdlasse suve algust vastu võtma. Kohe selline üritus oli. Aga see üritus algas täpselt kell 2 öösel nagu kord ja kohus ning et aega parajaks teha, tegime pausi paadi peal ja nautisime viimast kevadõhtut oma lõputu päikseloojanguga. See hetk oli muide küllaltki hingemattev. Suvi võeti ametlikult vastu Ave Vita majas, Tiigii 21. Kui keegi kunagi siia kanti satub, soovitan kindlalt nina sisse pista, olen kindel, et maja perenaine Ave võtab soojalt igal ajal külalisi vastu! Ja tema pool oli vahva kontsert, natuke kummaline, aga siiski imeline. Ja üks tüüp mängis nii geniaalselt akordionit, et see oli peaaegu nagu mustkunst.

Võib-olla oligi.