No lihtsalt ei tule siia eriti postitusi. Imen kuskilt ühe pealiskaudse kirjutise välja. Elu on üldpildis mõnus, lõputööd nagu teen ja nagu ei tee ka. Loodan, et mingi valemiga ikka õnnestub see kool kevadel ära lõpetada, päris hea tunne oleks lõpuks see minevikuridadesse jätta. Kummaline olukord, mõtlen tulevikku juba minevikuks...
Muidu olen juba tükk aega Hiiumaal olnud, kodu on ikka nii mugav ja hea. Täna käisin isegi jooksmas ja pärast füüsilist koormust on ikka ebareaalselt hea olla. Üldse, see koerapidamine on ülimalt hea vormis hoidmise võimalus. Me gusta mucho!
Mingi hetk läksin Tallinnasse eksamit sooritama, aga selgus, et Ants teadis eksamiaega valesti. Ma ise viimases loengus ei osalenud, sest Präänik oli metsas jooksus ja siis ma otsustasin saarele jääda. Noh, see-selleks, õnneks on järeleksamit ka võimalik sooritada. Tallinnas olin peaaegu nädala. Mõni seiklus oli parem ja huvitavam kui oleksin osanud oodata. Näiteks, üks hommik uinusin nii, et pea padjal nägin Vana Toomast. Klassika!
Präänik taastus oma metsaretkest ikka võrdlemisi pikalt. Võib alles nüüd väita, et ta on terve.
Raha on mul põhimõtteliselt otsas, aga see rahata olek teeb mõneti hoopis vabaks. Olen vabanenud igasugustest tarbimisharjumustest... huvitav, kas see jääb nii ka siis, kui raha jälle liikuma hakkab? Vastust ma sellele küsimusele ei tea, eks elu näitab. Vaene olla on tõesti natuke romantiline, kuid, ainult ja ainult siis, kui mitte lasta seda perioodi liiga pikaks venida... Muidu võib see olla isegi pisut hukatuslik.
Ükspäev käisin ühe sõbrantsi juures vannis. Vann on tõeline luksus, kui oma kodu ühel päeval saan... ma mõtlen päriskodu, siis vann on üks esimesi soove, ma arvan. Ideaalis tahaks veel, et vann asuks kuskil looduses ja et kui alla lõke teha, siis saaks vee soojaks. Mmm, oleks see vast alles luksus!
Jah, niimodi vaikselt ma siis elangi. Vaikselt ja mõnusalt.
Muidu olen juba tükk aega Hiiumaal olnud, kodu on ikka nii mugav ja hea. Täna käisin isegi jooksmas ja pärast füüsilist koormust on ikka ebareaalselt hea olla. Üldse, see koerapidamine on ülimalt hea vormis hoidmise võimalus. Me gusta mucho!
Mingi hetk läksin Tallinnasse eksamit sooritama, aga selgus, et Ants teadis eksamiaega valesti. Ma ise viimases loengus ei osalenud, sest Präänik oli metsas jooksus ja siis ma otsustasin saarele jääda. Noh, see-selleks, õnneks on järeleksamit ka võimalik sooritada. Tallinnas olin peaaegu nädala. Mõni seiklus oli parem ja huvitavam kui oleksin osanud oodata. Näiteks, üks hommik uinusin nii, et pea padjal nägin Vana Toomast. Klassika!
Präänik taastus oma metsaretkest ikka võrdlemisi pikalt. Võib alles nüüd väita, et ta on terve.
Raha on mul põhimõtteliselt otsas, aga see rahata olek teeb mõneti hoopis vabaks. Olen vabanenud igasugustest tarbimisharjumustest... huvitav, kas see jääb nii ka siis, kui raha jälle liikuma hakkab? Vastust ma sellele küsimusele ei tea, eks elu näitab. Vaene olla on tõesti natuke romantiline, kuid, ainult ja ainult siis, kui mitte lasta seda perioodi liiga pikaks venida... Muidu võib see olla isegi pisut hukatuslik.
Ükspäev käisin ühe sõbrantsi juures vannis. Vann on tõeline luksus, kui oma kodu ühel päeval saan... ma mõtlen päriskodu, siis vann on üks esimesi soove, ma arvan. Ideaalis tahaks veel, et vann asuks kuskil looduses ja et kui alla lõke teha, siis saaks vee soojaks. Mmm, oleks see vast alles luksus!
Jah, niimodi vaikselt ma siis elangi. Vaikselt ja mõnusalt.
 |
| Sellise vanniga lepiks ka! |
No comments:
Post a Comment