avatud

Viimasel ajal kerkivad soojad mälestused Austraaliast esile, mäletan seda tunnet, mis mu sees valdavalt oli. See oli üks mõnus tunne. Umbes sarnane tunne hakkab mul praegu ka sisse tekkima, loomulikult isemoodi. Mõlemates ehitasin ja ehitan elule vundamenti. See on päris nauditav.

Austraalia oli lähemal sellele, mis noored inimesed tavaliselt teevad. Minu praegune elustiil on ikka väga erinev sellest, millist mind ümbritsev maailm tavaliseks peab. Ja need mõlemad tunded on midagi sellist, mida elus mäletada. Need on mälestused, mis mind rikastavad ning need jäävad alatiseks elama, minu sees. Teised reisid on olnud mul liiga sündmusterohked  ja hullumeelsed, neid ma enda igapäevaeluga eriti võrrelda ei saa, need on omaette ooper. Neid nimetaks ma elukooli kiirkursusteks. Austraalias elasin ma mõnda aega "normaalset" elu erinevalt kõikidest muudest pikematest trippidest. Ei, tegelikult Šotimaal olen ka tavalise inimese elu elanud ehk siis töötanud. 

Näen, et märke tuleb aknast ja uksest, et varsti elus edasi liikuda. Mitte veel, aga sügisel/talvel. Tungi saarelt lahkuda küll ei ole, aga  sisetunne ja need elu märgid ütlevad, et siia takerduma jääda ei tasu. Igatahes, täna tajusin ühe vennaga vesteldes, mu ees on miljonite võimaluste maa, maailm on valla - võin valida millise tee tahan! Niiet, kõik head pakkumised on teretulnud - olen avatud!