Seiklused jätkuvad. Mu rutiinne elu on päris nauditav, tööl on hea õhkkond, kerge on seal olla. Aga, kunas olen päeviti tööl, siis öösiti jalutan koeraga. Kord käisime koos Pilliga isegi umbes 25-30 km matkal, Käinast jala läbi vee Ruse laiule. See oli matk, ise ka ei uskunud, et sellise ette võtsime. Tagasiteel eksisime natuke ära, hakkasime muda sisse vajuma, aga õnneks miskit hullu ei juhtunud - jõudsin varahommikul väsinuna koju, jõin ühe kohvi ja siis läksingi õigel ajal tööle. Jalad olid küll hirmväsinud, pool matkast olin paljajalu, sest ligumärjad saapad hõõrusid varbad verele. Ja Präänik on üks vapper koer, mis siin salata. Nii truult matkas, ujus; oli väsinud ja õnnelik.
Vahepeal käis mul külas 2 tuttavat, tegelt, üks oli veel enne küllatulemist päris võõras. Kaks venda, nendega koos jälle seiklesime. Õigetel matkasellidel oli ka priimus ja pann kaasas, lambi kohtades jõime kohvi ja praadisime muna. Üldse, Mihkli matkased kokandusoskused olid väga tasemel. Päris mõnus oli taevas õhtuseid pilvi vaadelda, samal ajal heinakuhjas leiba luusse lasta...
Vahepeal jäi taaskord päris palju öid vahele. Magamata jõuab küll palju, aga tunnistan, et lõpuks ma väsisin ära. Ja siis ulpisid kõik jamad kohe pinnale. Mu sügav naiivsus ja positiivsus tahtsid mind paariks päevaks maha jätta... Sain aru, et nüüd on aeg inimeseks hakata. Teoreetiliselt. Peaks endale mingit laadi sihi või eesmärgi seadma, mille poole püüelda. Igatahes, praegu olen ma tööinimene ja ei mõtle enam nii palju kui töötuna olles. Igati meeldiv oli see talv siin Hiiumaal, kus rahus oma elu elasin, aga jah, ülemõtlemise algeid hakkas juba ilmnema. Seega, oligi viimane aeg tööle asuda!
Eile tulin töölt koju ja oh üllatust, koera kodus polnudki. Ta oli lahtisest aknast välja hüpanud. Tegin väikse jalutuskäigu siis ilma koerata ja kui tagasi kodu juurde hakkasin jõudma, jooksis üks hunt mulle vastu. Ta oli lambaid taga ajamas käinud ja haises ka nagu tõeline koduloom. Ta olevat seal lambakarjas päris palju pahandust korda saatnud, lambad pidid lausa üle aedade hüppama. Igatahes, seikles temagi üksi natuke ja siis läksime hiljem koos jalutama ka. Vihma sadas, mul oli kauboi müts peas, mis vihma korral on erakordselt praktiline riietusese.
Jalutasin koolimajast mööda, öö oli juba käes. Keegi oli siiski veel seal ning mängis kogu kirega klaverit. Nii kuradima hästi. Istusin seal lahtise akna all ning lasin end muusikal kanda. Ja milline lõhn suvise vihmasaju järel on... Ma nautisin seda tõepoolest väga.
Ja täna on ühest tööst vaba päev, naudin seda ka. Hobuseid saan õpetada, millal iganes ise tahan. Täna juba käisin nende juures.
Jalutasin koolimajast mööda, öö oli juba käes. Keegi oli siiski veel seal ning mängis kogu kirega klaverit. Nii kuradima hästi. Istusin seal lahtise akna all ning lasin end muusikal kanda. Ja milline lõhn suvise vihmasaju järel on... Ma nautisin seda tõepoolest väga.
Ja täna on ühest tööst vaba päev, naudin seda ka. Hobuseid saan õpetada, millal iganes ise tahan. Täna juba käisin nende juures.
Ja viimase aja kuum hitt ka:
No comments:
Post a Comment