unelmate suvi

Nagu näha, pole ma eriti aktiivne blogipidaja enam. Esiteks sellepärast, et mulle tundub arvutis istumine küllaltki ajaraiskamisena ning teiseks sellepärast, et mu elu on nii muhe, et seda sõnadega edasi anda on väga väga keeruline. Siiski, praegu tuli isu lühikokkuvõte teha!

Ristete tuulik

Nimelt, elan siis Hiiumaal, Kassaris, Ristete tuuleveskis. Veski on vana,  kuid olen sinna endale mõnusa pesa ehitanud. Töö on eriti mõnus, justkui unelmate puhkus. See tõeline rantšoelu sobib mulle sajaga, eriti elujõudu andev on päev läbi looduses viibida. Päriselt olengi leidnud tee, mida kirjeldab värvikalt Doris Kareva luulerida: 

Iga hommikut hoides kui esimest. 

Iga õhtut võttes kui viimast.

See luulerida on mu motoks juba aastaid olnud, aga nüüd on asi teooriast praktikasse ka jõudnud. Ja mis siin salata, see on imeline! Ning lisaks kõigele muule heale olen ma armunud ning seesama noormees plaanib ka oma suve Hiiumaal veeta :)

Lisan siis ka mõne viimase aja hiti:

Road To Nowhere - Nouvelle Vague

@ Kurgjärve

Selle aasta esimene ujumine edukalt tehtud. Või noh, olgem täpsed, selle aasta esimene Eestis ujumine edukalt seljataga. Ja olgem ausad ka, mul on kindlalt mõni esivanem hüljes... imeilusast Lõuna-Eesti järvest väljatulemiseks vajan tohutut tahtejõudu.

Osta endale üks mõnus maja!

Soovitan soojalt! :)

http://www.kv.ee/ainulaadne-okomaja-votab-roomuga-vastu-uue-omaniku-1921626.html?nr=1&search_key=eda9d6225fb355b0db1c3e7997598bef

Südasuve rohtunud teed.

Tule minuga, ma kutsun sind kaasa. Kuigi seda ei tea, kuhu viib see loojuv päev. Nii me seigelda võiks mõne päeva või aasta... http://www.youtube.com/watch?v=dbKByVhCLDU

Hommik helge.

Üleeile oli hommik!!


Magasin mõnuga, ärkasin alles 11 paiku. Ärgates oli lihtsalt niivõrd puhanud ja puhas tunne. Täielik inglimaailm :D ja siis astusin päikesesoojale terrassile ning see imeline soojus paitas kogu mu nägu! Naeratus lihtsalt tuli kohe peale. Ja siis tõi Sirli mulle maailmamaitsvaima kohvi ja megahea röstsaia rukkolaga. Päike oli tõepoolest soe. Tõin ka oma kitarri välja ja harjutasin seda sel samal mõnusal terrassil. Ja siis ma teadsin kui õigel teel ma astun. Ma lihtsalt naudin seda elu, kus mul jagub aega kõigele. Ma lihtsalt väga naudin elamist!


Ja nüüd ongi mu sammud mind lõpuks Hiiumaalt toonud. Mõnus!! :)

Varesele valu...

... harakale haigus - meie laps saagu terveks!



Esimest korda elus olin ma väga haige. Kohe nii haige, et tervelt üks ja pool päeva olin siruli sooja teki all peidus ning lasin järjest sõpradega kokkulepitud asju üle. Sellist nalja pole tervis varem teinud. Nüüd esinevad juba õnneks tervenemismärgid, kuid väike nohu, köha ja ohatis tahavad ikka veel mu juures olla; pikalt nad mu juures peatuda ei saa, aga mõni päev ehk veel.

Big bird.

.





.


Vot tema vajab eraldi postitust, sest tema oli Austraalias olles väga suur osa mu elust. Räägin lühidalt ta loo ka: kunagi vast koorus kuskil mõnusas metsas ja siis kasvas natuke suuremaks ja läks lendama ning jäi autole ette. Õnneks, üks järgmisi autosi oli Elana auto ning ta korjas ta üles... ja siis ta sai ajapikku terveks. Ja jäi Elana juurde elama... Ning kui Elana JSL-Racingu talli tööle tuli, võttis ta kõik oma loomad kaasa, k.a. Big Bird'i. Ja vot see oli LIND. Ausalt, ta oli megatark, ta armastas tähelepanu, ta naeris koos inimestega, ta õppis eesti keelt, ta mängis nagu koerapoeg ning kunagi ei teinud mulle haiget (kuigi ta pm võiks lebolt mu näpu või kõrva otsast ära hammustada kui tahaks)... ja noh, ma tõesti veetsin vahel mitu tundi järjest temaga mängides, sest see oli jumalast huvitav. Ta oli hurmav ning ma loodan siiralt, et mingisuguste valemitega ehk õnnestub teda kunagi veel näha :)

paastumas.

Väike vahepeatus Tallinnas ning nüüd olen Mustla külje all paastumas. Praegu on käsil kolmas päev ilma igasuguse söögita ning eriti mõnus on olla. Naljakal kombel on tavalisest palju rohkem energiat ning käin päevasel ajal ümber-ringi jalutamas ning ilusaid talumajasid vaatamas. Vist on see maaleminek ikka päris hea mõte :D

Helistasin täna ka Koidule Hiiumaale ning uurisin, kuidas nende talus seis on... et kas nad endiselt vajavad abikäsi. Ja noh, ta vastas mulle reipa häälega: "Tere tulemast!". Isegi natuke kummaline on mõelda, et kas tõesti kolingi turvalisest ja tuttavast Tallinnast ära siis?! Eks elu näitab.

comeback

Bali puhkus möödus väga muhedalt, pean tunnistama, et kui tuleb võimalus, lähen kindlasti tagasi - see on minekut väärt!

Tagasilennud polnudki väga hullud, neid oli muide kokku neli. Londonis lennukist maha astudes ja seal natuke ringi seigeldes oli juba igati kodune tunne. Kui aga Stockholmis nina lennujaama ukse vahelt välja pistsin, siis tervitas mind üks väga soe kevadpäike... see, et kogu talve päikse all veetsin, ei mängi rolli - kevadine päike on ikka kõige mõnusam. Ja viimase lennukiga maandusin ma ilmselgelt maailma kõige ilusamas, toredamas ja paremas Tallinna lennujaamas...

... ja väljudes ootasid mind mõned krunded ja Iti. Iti, muide, on minu kass ning ma tõesti ei osanud teda lennujaama oodata. See oli alles üks armas vastuvõtt :D
Õhtul kutsus vend külla, et ma ikka reisiseiklusi natuke jagaks oh, üllatust: külas oli kogu mu pere ja mõned mu sõbrad! See oli esimene sõprade ja pere ühispidu, suht tsill. Naljakas, varem ma olin ikka perekeskis niivõrd teistsugune kui sõprade seltsis, kuid nüüd hakkan juba vaikselt igalpool iseendaks olema. Ja see on hea.

@ Bali

Nonii, pole siia päris ammu ühtegi sissekannet teinud... eks on targematki teha olnud. Austraalia reis oli väga tore, lõpus puhkasin 2 nädalat, trippisn ringi ning nautisin megavahvat seltskonda. Käisin atv-ga mudapõllul pulli taga ajamas, väikinos maailma ilusamat multikat vaatamas, kauboi hobustega sõitmas jne. Oli põnev ja hea. Ja nüüd olengi juba koduteel.

Väikse vahepeatuse mõtlesin Bali saarel teha. Ja see oli üks väärt mõte! Siin on väga ilus troopiline kliima, lopsakas loodus ning väga huvitav kultuur. Esimesel ööl võtsin kõige uhkema hotelli, nautisin oma sviidis soooja vanni, käisin ookeanis ujumas (ja kohtasin vees madu ka) ning puhkasin mõnusas baldahhiinidega voodis. Tõeline printsessielu. Kuna aga hotellis on liiga mugav ja mõnus ja hea olla, siis ei saaks eriti ringi liikuda. Seega, otsustasin ka siia reisi natuke paar seiklust vahele pressida ning lähen täna teise linna elu usaldama :D sessuhtes, et vaatan ja usaldan, mis elu toob. Plaane ei tee. Huvitav :)

Ja juba järgmisel nädalal jõuan koju. Imeline! Nüüd, kui see kodu nii lähedal juba on, siis on ikka ebareaalselt soe tunne.

...

walking or flying brave, a little bit naive and with a smile forward...