Mõtle, kuidas suhted arenevad. Saame hästi läbi kellegagi, kes nõustub meie vaatenurgaga. Tunneme väga lähedast ühendust; tema lähedalolekus tunneme end kehtestatuna. Seejärel lumm puruneb: selgub, et teisel inimesel on palju arvamusi ja uskumusi, millega meie üldse ei nõustu. Selles punktis algab sõda õige ja vale vahel ja tee õnnetuolemisse rullub lahti me ees.
See fakt ise, et oleme lähedastes suhetes, teeb lahkarvamuste-alade leidmise veelgi valulikumaks. Peenel emotsionaalsel tasemel tunneme end mahajäetuna. Selles punktis on armastus ohustatud, sest mõlemad inimesed tunnevad, et naasnud on ego, kes ütleb: "Mul on õigus. See viis, kuidas mina asju teen, on ainuõige. Kui sina armastaksid mind tõeliselt, annaksid järele."
/---/
Et vaatenurkade võrdsus on kindel asi, siis on võimalik võidu-kaotuse stenaariumist lahti lasta. Mida me siis tõeliselt tahame sellest olukorrast, kas seda, et oleks õigus või tahame olla õnnelikud?
No comments:
Post a Comment