Sel nädalal ma ootasin küll puhkepäeva. Reede hommikul ei tahtnud isegi üles tõusta - mõtlesin voodis, et annaks kõik selle eest, et vaid pea teki alla saaks panna ja veeeeeel mitte mõelda olmeasjadele. Aga üles ma tõusin ja tööle ma läksin. Ja vist esimest korda pärast keskkooli oli reede pärastlõunal nii meeleheitlikult hea meel, et nädal läbi sai. Kummaline.
Aga siis läksin koju ja silmad kinni voodis puhaste linade vahel kuulasin "Ööülikooli". Oli see alles kvaliteet... ja siis jäin juba päris varakult magama. Kella 10 ajal ärkasin aga üles ja Kessu tuli korraks külla. See "korraks" osutus aga päris mitmeks tunniks. Kuidagi väga huvitavaks kiskus see vestlus. Ja siis eriti hea tundega jäin mingi aeg magama. Ja magasin, magasin, magasin, magasin!! Ma magasin nii kaua kui tahtsin. Oi, kui hea see oli. Müstiliselt.
Hommikul ärgates sõin mõne mandariini ja sõitsime koos Jussiga trammiga Kumusse. Juba mitu nädalat plaanisin seda teha, aga jõud oli raugema hakanud ning polnud lihtsalt jõudnud. Ja see kunstielamus oli tõeline hingetoit. Täpselt rusikas silmaauku! Käisime veel Kadrioru kohvikus kakaod joomas ning tundsin, et olen igati välja teeninud endale ühe imelise kingi. Ma olin juba pea kuu aega unistanud Doris Kareva imeilusa sametköitega luulekogu omamiset - ja siis täna ma soetasingi selle!
Ja nüüd õhtul hiljem millalgi esinevad poisid oma Liblika bändiga. Mulle meeldib see, mis nad teevad ja ootan seda huviga.
Selles väga tegusas eluperioodis olen ma lõpuks õppinud puhkama. Varem ma polnud selles ametis väga osav. Nüüd olen. Hea.
No comments:
Post a Comment