Friday, May 31, 2013

Tallinn - Laukna - Käina

Nüüdsest on minu puhul tegemist kõrgharitud inimesega, diplomeeritud persepühkijaga! Hurraa - saingi ülikooli lõpetatud, oma lõputöö ootamatult edukalt kaitstud!

Tähistasin seda peoga, kõiksugu karvased ja sulelised sõbrad, pereliikmed kohtusid; muide minu vanemate vanas majas. Uutest omanikest said ruttu sõbrad" Oli tore. Mõned sõbrad on ikka nii kuradima head! Mõne sõbraga saab lihtsalt nii avatult rääkida!

Järgmisel varahommikul pärast kahetunnist und võttis mind peale vana hea sõber Merle, kes viis mu Märjamaale Mariale külla. Võtsime viimasega Sierrari ja kihutasime mööda kohalikke kruusateid, kuulasime kärisevat kasetti ja olime õnnelikud, et meil on teisipäeva keskpäeval aega niimodi trippida. Et meil on aega niimodi seda suve nautida. Jube mõnus oli Kasari jõe peal sillal einestada, pärast Maria pool Lauknal mõnusalt lõunast und magada. See oli uks seda sorti puhkus, millest unistasin.

Kojusõit läks eriti libedalt ning tõesti hea oli kodu uksest sisse astuda. Läksin Präänikuga jalutama. Jälle tore seiklus. Siin Hiiumaal on ikka mingi omamoodi võlu! 







Sunday, May 26, 2013

Hiiu seiklus.

Olen nüüd mõnda aega Hiiumaal olnud. Siin on hea, suvi juba piilub. Veedan iga päev tunde Präänikuga jalutades. See on nii kuradima mõnus, lihtsalt jalutada, vaadelda vikerkaari, kuulata linnulaulu, tunda suve lõhna; või siis joosta varahommikuse kaste sees, tunda elu voolamas iseendas.

Tööd pole ma veel tegema hakanud, aga olen vaimselt end ette valmistanud, et seal Kleemu üksinduses hästi hakkama saada. Mulle on see asjade korraldus isegi väga meeldima hakanud. Olen oma tähelepanu positiivsele poolele pööranud ning ootan huviga juba töö tegemist. See töö on ideaalne selles mõttes, et see ei ahelda mind. Ma jään vabaks ja saan oma kaootilist elu rahus edasi elada. Saan minna Vilsandile varsti, ma loodan! 

Siin saarel on põnev. Mul on mõned väga head sõbrad tekkinud. Mõne juurde satun pea iga koera jalutuskäiguga, mõnd näen harvem. Mulle inimesed meeldivad!

Üks õhtu jõime Anu juures veini, kapten Keldri Enn oli ka kambas. See oli ideaalne õhtupoolik! Mul oli nii vaba olla, see oli spontaanne Kärdla reis! Ja jututeemad olid südamlikud, edasiviivad, inspireerivad. Käisime õues, minus võttis võimust väike tüdruk, kes kingad jalast heitis ja koos koeraga kõrvenõgeste vahel ringi jooskis. Udu sees.

Teine õhtu oli pidu Marti juures. Tal oli sõber enda abikaasaga külas. Avastasin end olukorras, kus seltskond koosnes kahest koerast, kolmest 40+ inimesest ja minust. See oli omamoodi huvitav, aga tajun, et erinevate generatsioonide väärtushinnangud 100 protsendiliselt ei kattu. Olen nõus nende filosoofiaga, et elust tuleb kõike võtta, mis võtta on. Aga ma otsin elult veelgi rohkemat kvaliteeti, otsin enamat. Nad kõik on väga edukad ning olemustest on näha, et nad oskavad enda elu-olusid päris hästi korraldada. See on peaaegu imetlusväärne. Tegelt, mis siin salata, see on kuradima imetlusväärne, kuidas need tüübid elanud on. Aga siiski, ma otsin elus enamat. Minu jaoks ei ole piisavat kvaliteetne ajaveetmise viis labaste naljadega ebasobivas kontekstis, ma ei saa ega ei taha sinna midagi parata. Ma olen viisakas inimene ning tõepoolest viisakus on üks omadus, mida ma hindan. Ja tunnen, et mina tahaks 50-aastasena enamat. Ma ei oska päris täpselt väljendada, mis see enam siis on, aga igatahes soovin ma ellu rohkem armastust. Ma ei tahaks kunagi raha või kuulsuse maailma ära eksida. Aga huvitav on suhelda inimestega, kes justkui pisut eksinud on. Vähemalt läbi minu vaatevinkli. Aga, egas me kõik anname endast elus parima. Kellelgi õnnestub üks, kellelgi teine. Elu on selline. 

Mulle meeldib ausus ning olen õnnelik, et ise iga päevaga aina ausamaks ja ausamaks muutun. Ka iseendale ma enam nii palju ei valeta kui varem ja seetõttu on mul tekkinud enesedistsipliin. Ma julgen olla mina ise. Kes aktsepteerib seda, sellega saan ma väga lihtsalt sõbraks. Kellele tundun ma liiga kummaline, siis las tundun. Mina kellegi teise elu elama ei hakka, elan omaenda loo järgi. Tantsin oma pilli järgi. Kellele see pillirütm meeldib, võib tulla kampa mängima.








Ja mulle on hakanud tasapisi ideaalse mehe kujutelm tekkima, puhkava vanaisa eeskujul. Ma olen viimasel ajal palju mõelnud, et tema sarnast meest ma endale tahangi. Ta oli tõeline džentelmen, alati puhas, aus, julge. Oma mehele lisaksin veel natuke loominguhõngu ja seiklushimu juurde. 






Friday, May 17, 2013

elu kui filmis jätk.

Nonii, külajutud on juba minu ja Marti - soliidses eas sõber - sebimisest ikka leekides. Kui ma näiteks enda madratsi Marti autoga saarele sain, siis kõige suuremad latatarad juba pläägutasid, kuidas Marti ostis endale kahekohalise madratsi jne. Oh, oh, ooo. Selline külaklatš.

Eelmine suvi mul oli talus ideaalne töö. Ma olin rohkem kui rahul. Aga miskipärast mu õnn on nüüd pöördunud. Nimelt, mulle pakutakse töötamise võimalust erakluses. Ikka töötan sama talu jaoks, aga teises kohas. Kohas, kus ei ole mitte kedagi. Ja töö ülesanneteks saab noorte hobuste õpetamine.

Nojah, pean leppima antud olukorraga ja pean õppima, mis sest õppida annab. Olen arvestanud, et sel suvel töötan ja olen saare peal. Praegu on mu kodu siin. Niiet, paras väljakutse on mu teele tõugatud või olen ma ta ise tõmmanud. Aga naljakas ka. Ja uskumatu. Olen püüdnud peas keereldes mingisuguseid motiive tabada, miks siis selline muudatus... justkui mingeid hägusaid motiivilaike on tajuda. Ja need on liialt  absurdsed, et reaalsuse piiridesse mahutuda...

Väike ootusärevus on tekkinud lisaks segadusele selle uue olukorra tõttu. Ja kuidagi omamoodi vaba tunne ka, ma ei tea, miks.






Võib-olla tõesti ei võta ma antud olukorda lihtsalt reaalsena veel. Ei tea.



Sunday, May 12, 2013

elu kui filmis.

Bakalaureusetöö on nüüd kooli esitatud, arvasin, et see tekitab utoopilse rõõmu tunnete puhangu. Aga ei, see ei tekita üldse tunnet. Pigem on natuke sihitu olla, mis edasi saab? Nüüd ma polegi enam ju üliõpilane, see kooli lõpetamine hoidis elu mõtestatuna. Nüüd peaks nagu normaalset elu elama hakkama.

Muidu, Tallinnas käik oli üle ootuste. Juba esimesel õhtul sattusime Präänikuga mööda linna seiklema. Istusime Kalasadamas sooja õhtupäikese käes, nautisime olukorda. Seiklesime vanalinnas ja läksime Kohta. Esimest korda tajusin selle baari vägevat olemust. Hoov on suure vankri kujuga, hea oli seal sõprade seltsis ilusalt aega veeta. Tahtsin Elephants from Neptune'i kontsertile minna ning see õnnestus ka, Mart läks koju magama ja oli rõõmuga nõus Prääniku nii kauaks enda juurde võtma. See Mart on üks hea sõber, ma ütlen! Ja see kontsert oli ka ebamaiselt hea.

Siis oli ERKI-moeshow jaoks videoklipis hunti vaja ja tänaval tuldi juurde ja paluti Präänikut filmivõtetele. Täitis hundi rolli öises metsas väga tublisti.

Käisin mõnusalt saunas, tundsin, et elus peab lihtsalt kvaliteeti olema. Ja kvaliteet peitub miljonis imepisikeses asjas. See saunaskäik oli kvaliteetne.

Mustas Puudlis käisin korduvalt söömas, seal on kvaliteeti ja ilu. Ja maitsvaid roogasid.

Nägin veel mitmeid sõpru, no ikka häid inimesi on seal Tallinnas jalaga segada. Kõik kubiseb mõnusatest näitlejatest-muusikutest-üliõpilastest-emadest-ajaloolastest-õpetajatest jne. Ma tundsin end igal pool oodatuna ja see tekitas nii hea tunde, et esimest korda oli mul Tallinnast natuke kurb lahkuda. Siiski, koju jõudes läks see kurbus ära. Võtsin hoopis ratta,  väntasin Kassarisse Liisi sünnipäeva peole ja siis kottpimedas jalutasin läbi udu Käinasse tagasi. Ei ole loodusest ikka miskit paremat, ma kahtlustan.







hunt.

Thursday, May 2, 2013

Rahamured lahendatud.

Üks päev avastasin, et raha ongi otsas. Tuli paar ootamatut kulutust, näiteks koera arstiarved ja siis veel ülikooli ootamatud arved. Päris paha tunne oli, mõtlesin, et peangi esimest korda elus laenu võtma. Kui raha ikka nii nullis on, et pole võimalik isegi lõputööd välja printida ja köita, siis on ikka veits nigel see seis küll. Aga tõesti, mõttetu oli ju laskuda sinna, kus mõtlesin, et kurat, ma ei saagi enda eluga üldse hakkama. Mul oli seda olukorda iseendale päris raske tunnistada.

Aga lahendus tuli päris lihtsalt, kõige raskemal hetkel helistas ema ja ta oli tõesti toetav. Soovitas perele oma murest avatult kirjutada, ning igaüks, kel võimalust oli, saatiski väikse summa ning nüüd olen enda rahaasjadega jälle joonel. Lisaks käisin eile veel ühe sõbra pööningut koristamas ja sealt tuli ka väike rahaline abi.

Ma armastan raha ja raha armastab mind.