Sunday, May 12, 2013

elu kui filmis.

Bakalaureusetöö on nüüd kooli esitatud, arvasin, et see tekitab utoopilse rõõmu tunnete puhangu. Aga ei, see ei tekita üldse tunnet. Pigem on natuke sihitu olla, mis edasi saab? Nüüd ma polegi enam ju üliõpilane, see kooli lõpetamine hoidis elu mõtestatuna. Nüüd peaks nagu normaalset elu elama hakkama.

Muidu, Tallinnas käik oli üle ootuste. Juba esimesel õhtul sattusime Präänikuga mööda linna seiklema. Istusime Kalasadamas sooja õhtupäikese käes, nautisime olukorda. Seiklesime vanalinnas ja läksime Kohta. Esimest korda tajusin selle baari vägevat olemust. Hoov on suure vankri kujuga, hea oli seal sõprade seltsis ilusalt aega veeta. Tahtsin Elephants from Neptune'i kontsertile minna ning see õnnestus ka, Mart läks koju magama ja oli rõõmuga nõus Prääniku nii kauaks enda juurde võtma. See Mart on üks hea sõber, ma ütlen! Ja see kontsert oli ka ebamaiselt hea.

Siis oli ERKI-moeshow jaoks videoklipis hunti vaja ja tänaval tuldi juurde ja paluti Präänikut filmivõtetele. Täitis hundi rolli öises metsas väga tublisti.

Käisin mõnusalt saunas, tundsin, et elus peab lihtsalt kvaliteeti olema. Ja kvaliteet peitub miljonis imepisikeses asjas. See saunaskäik oli kvaliteetne.

Mustas Puudlis käisin korduvalt söömas, seal on kvaliteeti ja ilu. Ja maitsvaid roogasid.

Nägin veel mitmeid sõpru, no ikka häid inimesi on seal Tallinnas jalaga segada. Kõik kubiseb mõnusatest näitlejatest-muusikutest-üliõpilastest-emadest-ajaloolastest-õpetajatest jne. Ma tundsin end igal pool oodatuna ja see tekitas nii hea tunde, et esimest korda oli mul Tallinnast natuke kurb lahkuda. Siiski, koju jõudes läks see kurbus ära. Võtsin hoopis ratta,  väntasin Kassarisse Liisi sünnipäeva peole ja siis kottpimedas jalutasin läbi udu Käinasse tagasi. Ei ole loodusest ikka miskit paremat, ma kahtlustan.







hunt.

No comments:

Post a Comment